[et_pb_section fb_built=”1″ disabled_on=”on|off|off” admin_label=”Desktop” module_class=”desktop-header” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” background_enable_color=”off” background_image=”https:\/\/ch.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/2.png” background_position=”bottom_center” background_vertical_offset=”26%” module_alignment=”center” min_height=”550px” height=”720px” max_height_last_edited=”off|desktop” custom_margin=”0px||0px||false|false” custom_padding=”0px||0px||false|false” global_module=”222″ saved_tabs=”all” global_colors_info=”{}” max_height__hover_enabled=”off|desktop”][et_pb_row column_structure=”1_3,1_3,1_3″ disabled_on=”off|off|off” admin_label=”tavalehe-header-desktop” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” background_enable_color=”off” width=”100%” max_width=”100%” custom_margin=”0px||||false|false” custom_padding=”0px||0px||false|false” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/ch.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/logo_l-4.png” title_text=”logo_l-4″ url=”\/” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_divider _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_divider][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_menu _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” background_color=”RGBA(255,255,255,0)” background_image=”https:\/\/ch.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/menu-bg.png” background_size=”stretch” background_position=”bottom_right” custom_margin=”20px||0px|0px|false|false” custom_padding=”50px|50px|50px|50px|false|false” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_menu][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” width=”100%” max_width=”100%” custom_padding=”60px|||||” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_post_title meta=”off” featured_image=”off” text_color=”light” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” title_font=”Yantramanav|700||on|||||” title_font_size=”64px” title_letter_spacing=”1px” width=”80%” max_width=”80%” module_alignment=”center” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_post_title][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ disabled_on=”off|on|on” admin_label=”Mobiil” module_class=”mobile-header-tavaleht” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” background_enable_color=”off” background_image=”https:\/\/ch.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/2.png” background_position=”bottom_right” background_horizontal_offset=”43%” background_vertical_offset=”26%” module_alignment=”center” min_height=”550px” height=”720px” max_height_last_edited=”off|desktop” custom_margin=”0px||0px||false|false” custom_padding=”0px||0px||false|false” global_module=”220″ saved_tabs=”all” global_colors_info=”{}” max_height__hover_enabled=”off|desktop”][et_pb_row column_structure=”1_3,1_3,1_3″ disabled_on=”off|off|off” admin_label=”tavalehe-header-desktop” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” background_enable_color=”off” width=”100%” max_width=”100%” custom_margin=”0px||||false|false” custom_padding=”0px||0px||false|false” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/ch.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/logo_l-4.png” title_text=”logo_l-4″ url=”\/” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_divider _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_divider][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_3″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_menu _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” background_color=”RGBA(255,255,255,0)” background_image=”https:\/\/ch.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/menu-bg.png” background_size=”stretch” background_position=”bottom_right” custom_margin=”20px||0px|0px|false|false” custom_padding=”50px|50px|50px|50px|false|false” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_menu][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” width=”100%” max_width=”100%” custom_padding=”60px|||||” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_post_title meta=”off” featured_image=”off” text_color=”light” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” title_font=”Yantramanav|700||on|||||” title_font_size=”64px” title_letter_spacing=”1px” width=”80%” max_width=”80%” module_alignment=”center” title_font_size_tablet=”” title_font_size_phone=”32px” title_font_size_last_edited=”on|phone” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_post_title][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” custom_padding=”0px|||||” global_colors_info=”{}”][et_pb_row custom_padding_last_edited=”on|desktop” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” custom_padding=”||||false|false” custom_padding_tablet=”||0px||false|false” custom_padding_phone=”||0px||false|false” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_menu menu_id=”12″ active_link_color=”#175488″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” menu_font=”Yantramanav|700|||||||” menu_text_color=”#175488″ menu_font_size=”16px” menu_letter_spacing=”1px” text_orientation=”center” custom_margin=”||11px|||” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_menu][et_pb_divider color=”#175488″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” background_color=”RGBA(255,255,255,0)” height=”25px” custom_margin=”||6px|||” custom_padding=”||0px|||” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_divider][et_pb_text _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″]<\/p>\n
Mitteametlik t\u00f5lge<\/p>\n
RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE KONVENTSIOON<\/p>\n
Alla kirjutatud 7. detsembril 1944 Chicagos<\/p>\n
Eesti Vabariik \u00fchines konventsiooniga Eesti Vabariigi \u00dclemn\u00f5ukogu 22. veebruari 1992. aasta otsuse alusel, \u00fchinemisdokumendid anti \u00fcle 23. veebruaril 1992. a ning konventsioon j\u00f5ustus Eesti suhtes vastavalt konventsiooni artikli 92 l\u00f5ikele b.<\/p>\n
PREAMBUL<\/p>\n
Arvestades, et rahvusvahelise tsiviillennunduse edasine areng v\u00f5ib t\u00f5husalt kaasa aidata s\u00f5prussidemete ning vastastikuse m\u00f5istmise loomisele ja s\u00e4ilitamisele maailma riikide ja rahvaste vahel, selle v\u00e4\u00e4rkasutus aga ohustada \u00fcldist turvalisust, ja arvestades, et riikide ja rahvaste vahel tuleks v\u00e4ltida vastuolusid ja edendada koost\u00f6\u00f6d, et s\u00e4ilitada maailmas rahu; seet\u00f5ttu allakirjutanud valitsused, olles leppinud kokku kindlates p\u00f5him\u00f5tetes ja korras, et rahvusvaheline tsiviillennundus v\u00f5iks areneda ohutult ja korrap\u00e4raselt ning et oleks v\u00f5imalik v\u00f5rdsete v\u00f5imaluste alusel luua rahvusvaheline lennu\u00fchendus, mis toimiks t\u00f5husalt ja \u00f6konoomselt; on s\u00f5lminud nendel eesm\u00e4rkidel selle konventsiooni.<\/p>\n
I osa AERONAVIGATSIOON I peat\u00fckk \u00dcldp\u00f5him\u00f5tted ja konventsiooni kohaldamine<\/p>\n
Artikkel 1.<\/p>\n
Suver\u00e4\u00e4nsus Osalisriigid tunnustavad iga riigi t\u00e4ielikku ja eranditut suver\u00e4\u00e4nsust \u00f5huruumi \u00fcle oma territooriumi kohal.<\/p>\n
Artikkel 2.<\/p>\n
Territoorium Konventsioonis k\u00e4sitatakse riigi territooriumina maismaad ja sellega piirnevat territoriaalvett, mille \u00fcle on sellel riigil suver\u00e4\u00e4nsus v\u00f5i k\u00f5rgem v\u00f5im v\u00f5i mis on selle riigi kaitse all v\u00f5i mida see riik haldab mandaadi alusel.<\/p>\n
Artikkel 3. Tsiviil- ja riiklikud \u00f5hus\u00f5idukid<\/p>\n
a) Konventsiooni kohaldatakse ainult tsiviil\u00f5hus\u00f5idukite suhtes ja seda ei kohaldata riiklike \u00f5hus\u00f5idukite suhtes.<\/p>\n
b) S\u00f5jav\u00e4e-, tolli- ja politseiteenistuses kasutatavad \u00f5hus\u00f5idukid loetakse riiklikeks \u00f5hus\u00f5idukiteks.<\/p>\n
c) \u00dckski osalisriigi riiklik \u00f5hus\u00f5iduk ei v\u00f5i lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma erikokkuleppest tuleneva v\u00f5i muu loata ning j\u00e4rgimata loa s\u00e4tteid.<\/p>\n
d) Kehtestades eeskirju riiklike \u00f5hus\u00f5idukite kohta, kohustub osalisriik osutama vajalikku t\u00e4helepanu tsiviil\u00f5hus\u00f5idukite lennuohutusele.<\/p>\n
Artikkel 4. Tsiviillennunduse v\u00e4\u00e4rkasutus<\/p>\n
Tsiviillennundust kasutab osalisriik ainult koosk\u00f5las konventsiooni eesm\u00e4rkidega.<\/p>\n
II peat\u00fckk Lend \u00fcle osalisriigi territooriumi<\/p>\n
Artikkel 5.<\/p>\n
Ebaregulaarsete lendude \u00f5igus Osalisriik lubab k\u00f5igil teiste osalisriikide \u00f5hus\u00f5idukitel, mis ei soorita rahvusvahelisi regulaarlende, lennata konventsiooni j\u00e4rgides tema territooriumile v\u00f5i teostada transiitlende \u00fcle tema territooriumi ning maanduda mittekaubanduslikel eesm\u00e4rkidel ilma eelneva loa taotlemise kohustuseta, tingimusel et riigil, kelle territooriumi kohal lend toimub, on \u00f5igus n\u00f5uda \u00f5hus\u00f5iduki maandumist. Lennuohutust arvestades j\u00e4\u00e4b igale osalisriigile \u00f5igus n\u00f5uda \u00f5hus\u00f5idukilt, mis lendab raskesti ligip\u00e4\u00e4setavate v\u00f5i k\u00fcllaldaste navigatsiooniseadmeteta piirkondade kohal, lendamist m\u00f6\u00f6da etten\u00e4htud lennutrasse v\u00f5i eriloa olemasolu. Kui nimetatud \u00f5hus\u00f5iduk veab reisijaid, kaupa v\u00f5i posti rendi- v\u00f5i muu tasu eest, kuid mitte rahvusvahelise regulaarse lennuliikluse raames, on tal vastavalt artiklile 7 \u00f5igus reisijaid, kaupa v\u00f5i posti pardale v\u00f5tta ja maha laadida, tingimusel et riik, kus selliselt peale v\u00f5i maha laaditakse, v\u00f5ib kehtestada talle vajalikud eeskirjad, tingimused v\u00f5i piirangud.<\/p>\n
Artikkel 6.<\/p>\n
Regulaarne lennuliin Regulaarset rahvusvahelist lennuliini v\u00f5ib teise osalisriigi territooriumile v\u00f5i selle kohal k\u00e4itada ainult selle riigi eriloa v\u00f5i muu volitusega ning nimetatud loa v\u00f5i volituse n\u00f5udeid j\u00e4rgides.<\/p>\n
Artikkel 7.<\/p>\n
Kabotaa\u017e Osalisriigil on \u00f5igus mitte lubada teise osalisriigi \u00f5hus\u00f5idukil v\u00f5tta tema territooriumil pardale reisijaid, posti v\u00f5i kaupa, et vedada neid rendi- v\u00f5i muu tasu eest sihtkohta sama riigi territooriumil. Osalisriik kohustub mitte s\u00f5lmima kokkuleppeid, mis annaksid sellise eri\u00f5iguse teisele riigile v\u00f5i teise riigi lennuettev\u00f5ttele, ning mitte vastu v\u00f5tma sellist eri\u00f5igust teiselt riigilt.<\/p>\n
Artikkel 8.<\/p>\n
Piloodita \u00f5hus\u00f5it \u00d5hus\u00f5iduk, mis on v\u00f5imeline lendama ilma piloodita, v\u00f5ib selliselt lennata teise osalisriigi territooriumi kohal ainult selle riigi eriloal ja nimetatud loa n\u00f5udeid j\u00e4rgides. Osalisriik kohustub tagama, et piirkondades, mida kasutavad tsiviil\u00f5hus\u00f5idukid, juhitaks piloodita \u00f5hus\u00f5iduki lendu tsiviil\u00f5hus\u00f5idukitele ohutul viisil.<\/p>\n
Artikkel 9.<\/p>\n
Keelutsoon<\/p>\n
a) Osalisriik v\u00f5ib s\u00f5jaliste vajaduste t\u00f5ttu v\u00f5i \u00fchiskondliku julgeoleku tagamiseks piirata v\u00f5i keelata teiste osalisriikide \u00f5hus\u00f5idukite lennud oma territooriumi mingite alade kohal, tingimusel et ei tehta vahet asjaomase riigi rahvusvahelist regulaarset lennuliini teenindavate \u00f5hus\u00f5idukite ja teiste osalisriikide samalaadse tegevusega seotud \u00f5hus\u00f5idukite vahel. Keeluala suurus ja asukoht peavad olema m\u00f5istliku suurusega ega tohi lennuliiklust asjatult segada. Osalisriigi territooriumi keelualade kirjeldused, samuti teave k\u00f5igi edaspidiste muudatuste kohta nendel aladel, tuleb edastada esimesel v\u00f5imalusel teistele osalisriikidele ja Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile.<\/p>\n
b) Osalisriigile j\u00e4\u00e4b \u00f5igus erakorralistes tingimustes v\u00f5i erakorralise seisukorra ajal v\u00f5i \u00fchiskondliku julgeoleku huvides viivitamatult ajutiselt piirata v\u00f5i keelata lennud kogu v\u00f5i osa oma territooriumi kohal, tingimusel et asjaomane piirang v\u00f5i keeld kehtib k\u00f5igi teiste riikide \u00f5hus\u00f5idukite suhtes, olenemata riikkondsusest.<\/p>\n
c) Osalisriik v\u00f5ib oma eeskirjade kohaselt n\u00f5uda \u00f5hus\u00f5iduki sisenemisel l\u00f5igetes a ja b m\u00e4rgitud piirkondadesse \u00f5hus\u00f5iduki viivitamatut maandumist m\u00f5nel selleks m\u00e4\u00e4ratud lennuv\u00e4ljal oma riigi territooriumil.<\/p>\n
Artikkel 10.<\/p>\n
Maandumine tolliteenistusega lennuv\u00e4ljal Osalisriigi territooriumile sisenev \u00f5hus\u00f5iduk peab maanduma selle riigi m\u00e4\u00e4ratud lennuv\u00e4ljal tolli- ja muu kontrolli l\u00e4biviimiseks, kui seda n\u00f5uavad nimetatud riigi eeskirjad, v\u00e4lja arvatud juhul, kui konventsiooni v\u00f5i eriloa kohaselt on \u00f5hus\u00f5idukil lubatud lennata \u00fcle osalisriigi territooriumi ilma maandumiseta. \u00d5hus\u00f5iduk lahkub osalisriigi territooriumilt samamoodi m\u00e4\u00e4ratud tolliteenistusega lennuv\u00e4ljalt. Riik avaldab andmed tolliteenistusega lennuv\u00e4ljade kohta ja saadab need koosk\u00f5las konventsiooni II osaga asutatud Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile, kes edastab need k\u00f5ikidele osalisriikidele.<\/p>\n
Artikkel 11.<\/p>\n
Lennueeskirjade kohaldamine Vastavalt konventsioonile kohaldatakse k\u00f5ikide osalisriikide \u00f5hus\u00f5idukite suhtes, olenemata \u00f5hus\u00f5iduki riikkondsusest, nende viibimise ajal osalisriigi territooriumil selle osalisriigi seadusi ja eeskirju, mis k\u00e4sitlevad rahvusvahelise lennuliiklusega seotud \u00f5hus\u00f5idukite saabumist riigi territooriumile v\u00f5i sealt lahkumist ning \u00f5hus\u00f5idukite k\u00e4itamist ja navigeerimist; nimetatud seadusi ja eeskirju peab \u00f5hus\u00f5iduk j\u00e4rgima asjaomase riigi territooriumile saabumisel, sealt lahkumisel v\u00f5i seal viibimise ajal.<\/p>\n
Artikkel 12.<\/p>\n
Lennureeglid Osalisriik kohustub rakendama abin\u00f5usid, et k\u00f5ik \u00f5hus\u00f5idukid, mis lendavad \u00fcle tema territooriumi v\u00f5i man\u00f6\u00f6verdavad selle piires, j\u00e4rgiksid selle osalisriigi reegleid ja eeskirju ning et osalisriigi riikliku registreerimism\u00e4rgiga \u00f5hus\u00f5iduk, s\u00f5ltumata asukohast, j\u00e4rgiks \u00fcle asukohamaa territooriumi lendamist v\u00f5i selle piires man\u00f6\u00f6verdamist reguleerivaid reegleid ja eeskirju. Iga osalisriik kohustub tagama, et asjaomased eeskirjad vastavad v\u00f5imalikult ulatuslikult konventsiooni n\u00f5uetele. Neutraalvete kohal lendamist reguleerivad vastavalt konventsioonile kehtestatud reeglid. Osalisriik kohustub tagama isikute, kes ei j\u00e4rgi ettekirjutusi, vastutusele v\u00f5tmise.<\/p>\n
Artikkel 13.<\/p>\n
Saabumise ja vormistamise eeskirjad Osalisriigi territooriumile saabumisel, sealt lahkumisel v\u00f5i seal viibimise ajal peavad reisijad ja meeskond j\u00e4rgima, v\u00f5i tehakse seda nende nimel, osalisriigi seadusi ja eeskirju, mis k\u00e4sitlevad \u00f5hus\u00f5iduki reisijate, meeskonna v\u00f5i kauba saabumist territooriumile ja sealt lahkumist, nagu sisses\u00f5idu-, vormistus-, immigratsiooni-, passi- ja tollikontrolli- ning karantiinijuhised; samuti tuleb nimetatud \u00f5igusakte j\u00e4rgida veetava kauba suhtes.<\/p>\n
Artikkel 14.<\/p>\n
Haiguste leviku t\u00f5kestamine Osalisriik kohustub rakendama t\u00f5husaid abin\u00f5usid, et t\u00f5kestada koolera, epideemilise t\u00fc\u00fcfuse, r\u00f5ugete, kollapalaviku, katku ja osalisriikide poolt mingil perioodil nimetatavate teiste selliste nakkushaiguste levikut lennuliikluse kaudu. Sel eesm\u00e4rgil konsulteerivad osalisriigid vahetult asutustega, kes tegelevad \u00f5hus\u00f5idukite suhtes kohaldatavaid sanitaarmeetmeid k\u00e4sitlevate rahvusvaheliste juhistega. Nimetatud konsultatsioonid ei tohi kahjustada \u00fchegi sellekohase rahvusvahelise konventsiooni kohaldamist, millega osalisriigid v\u00f5ivad olla \u00fchinenud.<\/p>\n
Artikkel 15.<\/p>\n
Lennujaama- ja muud sellised tasud Iga osalisriigis asuv ja tema riikkondsusega \u00f5hus\u00f5idukitele \u00fcldkasutatav lennujaam peab vastavalt artiklile 68 olema avatud samadel tingimustel ka k\u00f5ikidele teiste osalisriikide \u00f5hus\u00f5idukitele. Lennuliikluse ohutuse ja kiiruse tagamiseks peavad osalisriikide \u00f5hus\u00f5idukid saama samadel tingimustel kasutada k\u00f5iki \u00fcldkasutatavaid navigatsioonivahendeid, kaasa arvatud raadioside- ja meteoroloogiateenused. Lennujaamade ning navigatsioonivahendite ja -teenuste kasutamise tasu, mille osalisriik on kehtestanud teise osalisriigi \u00f5hus\u00f5idukile v\u00f5i mille kehtestamiseks tal on luba, ei tohi \u00fcletada:<\/p>\n
a) \u00f5hus\u00f5idukite puhul, mis ei soorita rahvusvahelisi regulaarlende, tasusid, mida maksavad selle riigi riikkondsusega sama klassi ja samalaadseid operatsioone teostavad \u00f5hus\u00f5idukid;<\/p>\n
b) \u00f5hus\u00f5idukite puhul, mis sooritavad rahvusvahelisi regulaarlende, tasusid, mida maksavad selle riigi riikkondsusega samalaadseid rahvusvahelisi regulaarlende teostavad \u00f5hus\u00f5idukid. K\u00f5ik sellised tasud tuleb avaldada ja edastada Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile, tingimusel et asjahuvilise osalisriigi poolt vastava taotluse esitamisel, vaatab n\u00f5ukogu l\u00e4bi lennujaamade ja teiste vahendite kasutamise tasud, esitab selle kohta ettekande ja annab tasusid k\u00e4sitlevad soovitused asjahuvilisele riigile v\u00f5i asjahuvilistele riikidele l\u00e4bivaatamiseks. Osalisriik ei tohi kehtestada makse, kohustusi ega teisi tasusid \u00fchegi osalisriigi \u00f5hus\u00f5idukile v\u00f5i \u00f5hus\u00f5idukil asuvatele isikutele v\u00f5i varale ainult \u00f5iguse eest siseneda osalisriigi territooriumile, sellest \u00fcle lennata v\u00f5i sealt lahkuda.<\/p>\n
Artikkel 16.<\/p>\n
\u00d5hus\u00f5iduki l\u00e4biotsimine Osalisriigi p\u00e4devatel ametiasutustel on \u00f5igus ilma p\u00f5hjendamatu viivituseta teostada teiste osalisriikide \u00f5hus\u00f5idukite l\u00e4biotsimist nende maandumisel v\u00f5i lahkumisel ning kontrollida tunnistusi ja teisi konventsiooniga etten\u00e4htud dokumente.<\/p>\n
III peat\u00fckk \u00d5hus\u00f5iduki riikkondsus<\/p>\n
Artikkel 17.<\/p>\n
\u00d5hus\u00f5iduki riikkondsus \u00d5hus\u00f5idukil on selle riigi riikkondsus, kus see on registreeritud.<\/p>\n
Artikkel 18.<\/p>\n
Topeltregistreerimine \u00d5hus\u00f5iduk v\u00f5ib olla registreeritud ainult \u00fches riigis, kuid \u00f5hus\u00f5idukit on v\u00f5imalik \u00fcmber registreerida m\u00f5ne teise riigi registrisse.<\/p>\n
Artikkel 19.<\/p>\n
Registreerimist reguleerivad riiklikud \u00f5igusaktid \u00d5hus\u00f5iduk tuleb registreerida v\u00f5i teise osalisriigi registrisse \u00fcmber registreerida koosk\u00f5las selle riigi seaduste ja m\u00e4\u00e4rustega.<\/p>\n
Artikkel 20.<\/p>\n
\u00d5hus\u00f5iduki tunnusm\u00e4rgid Igale rahvusvahelise lennuliiklusega seotud \u00f5hus\u00f5idukile tuleb kanda asjaomased riiklikud tunnus- ja registreerimism\u00e4rgid.<\/p>\n
Artikkel 21.<\/p>\n
Registreerimisteade Osalisriik kohustub teise osalisriigi v\u00f5i Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni n\u00f5udmise korral andma informatsiooni iga selles riigis registreeritud \u00f5hus\u00f5iduki registreerimise ja omaniku kohta. Lisaks sellele edastab osalisriik Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile viimase kehtestatud korra j\u00e4rgi asjakohased k\u00e4ttesaadavad andmed selles riigis registreeritud ja regulaarselt rahvusvahelises lennuliikluses osaleva \u00f5hus\u00f5iduki omaniku ja valdaja kohta. Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon teeb selliselt saadud andmed k\u00e4ttesaadavaks teistele osalisriikidele nende taotluse alusel.<\/p>\n
IV peat\u00fckk Lennuliikluse h\u00f5lbustamise abin\u00f5ud<\/p>\n
Artikkel 22.<\/p>\n
Formaalsuste lihtsustamine Osalisriik kehtestab erieeskirjad v\u00f5i rakendab muid abin\u00f5usid, et h\u00f5lbustada ja kiirendada osalisriikidevahelist lennuliiklust ning v\u00e4ltida \u00f5hus\u00f5iduki, meeskonna, reisijate ja veoste tarbetut kinnipidamist, eriti immigratsiooni, karantiini, tolli ja vormistust k\u00e4sitlevate seaduste kohaldamisel.<\/p>\n
Artikkel 23.<\/p>\n
Tolli- ja immigratsiooniprotsetuurid Osalisriik kohustub v\u00f5imaluste piires kehtestama rahvusvahelises lennuliikluses tolli- ja immigratsiooniprotseduurid, mida vastavalt konventsioonile kehtestatakse v\u00f5i soovitatakse. Konventsioon ei takista tollivabade lennujaamade rajamist.<\/p>\n
Artikkel 24.<\/p>\n
Tollimaks<\/p>\n
a) Kui \u00f5hus\u00f5iduk lendab teise osalisriigi territooriumile, territooriumilt v\u00f5i \u00fcle territooriumi, tuleb \u00f5hus\u00f5iduk tunnistada selle osalisriigi tollieeskirjade kohaselt ajutiselt tollivabaks. Teise osalisriigi territooriumile saabudes tuleb osalisriigi \u00f5hus\u00f5iduki pardal asuv k\u00fctus, m\u00e4\u00e4rde\u00f5lid, varuosad, komplektseadmed ja pardavarud, mis j\u00e4\u00e4vad \u00f5hus\u00f5idukisse selle riigi territooriumilt lahkumisel, vabastada tollimaksust ja inspektsioonitasust ning teistest riiklikest ja kohalikest maksudest ja l\u00f5ivudest. Sellist vabastust ei kohaldata mahalaaditud kaubakogumile v\u00f5i kaubanimetustele, v\u00e4lja arvatud juhul, kui selle riigi tollieeskirjade kohaselt tuleb seda kaupa hoida tolli j\u00e4relevalve all.<\/p>\n
b) Rahvusvahelises lennuliikluses osaleva osalisriigi \u00f5hus\u00f5iduki jaoks sissetoodud tagavaraosad ja seadmed, mis on m\u00f5eldud selle riigi \u00f5hus\u00f5idukisse paigutamiseks v\u00f5i sellel kasutamiseks, tuleb maale lubada tollivabalt koosk\u00f5las selle osalisriigi eeskirjadega, mis v\u00f5ivad seada tingimuseks mainitud kaubaartiklite hoidmise tolli j\u00e4relevalve ja kontrolli all.<\/p>\n
Artikkel 25.<\/p>\n
H\u00e4ttasattunud \u00f5hus\u00f5iduk Osalisriik kohustub v\u00f5imaluste piires rakendama abin\u00f5usid tema territooriumil h\u00e4ttasattunud \u00f5hus\u00f5idukite abistamiseks ning lubama oma p\u00e4devate ametiv\u00f5imude kontrolli all \u00f5hus\u00f5idukite omanikel v\u00f5i riigi, kus \u00f5hus\u00f5iduk on registreeritud, ametiv\u00f5imudel rakendada olukorrale vastavaid abin\u00f5usid. Alustades kadunud \u00f5hus\u00f5iduki otsimist, teeb osalisriik koost\u00f6\u00f6d \u00fchtsete abin\u00f5ude suhtes, mida v\u00f5idakse konventsiooni n\u00f5uete alusel soovitada.<\/p>\n
Artikkel 26.<\/p>\n
\u00d5nnetuse uurimine Kui osalisriigi \u00f5hus\u00f5idukiga juhtub teise osalisriigi territooriumil \u00f5nnetus, mis p\u00f5hjustab surma v\u00f5i raskeid vigastusi v\u00f5i mis osutab \u00f5hus\u00f5iduki v\u00f5i aeronavigatsiooniseadmete raskele tehnilisele rikkele, korraldab riik, kus \u00f5nnetus juhtus, juurdluse, et koosk\u00f5las Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni poolt soovitatud menetlustega, niiv\u00f5rd kui tema seadused seda v\u00f5imaldavad, v\u00e4lja selgitada \u00f5nnetuse asjaolud. Riigil, kus \u00f5hus\u00f5iduk on registreeritud, tuleb v\u00f5imaldada m\u00e4\u00e4rata juurdluses osalemiseks vaatlejad; uurija riik peab edastama nimetatud riigile aruande ja tuvastatud asjaolud \u00f5nnetuse kohta.<\/p>\n
Artikkel 27.<\/p>\n
Patendihagiga \u00f5hus\u00f5iduki arestimisest vabastamine<\/p>\n
a) Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud osalisriigi \u00f5hus\u00f5iduki ametlikult lubatud maandumisega lennu korral teise osalisriigi territooriumile v\u00f5i maandumiseta \u00fclelennu korral selle riigi territooriumist ei tohi see riik, selle riigi kasuks keegi teine ega \u00fckski selle riigi territooriumil asuv isik \u00f5hus\u00f5idukit arestida, kinni pidada, selle omaniku v\u00f5i k\u00e4itaja vastu hagi esitada v\u00f5i muul moel sekkuda p\u00f5hjusel, et \u00f5hus\u00f5iduki konstruktsioon, mehhanismid, osad, abiseadmed v\u00f5i tema k\u00e4itamine rikuvad mingi patendi, t\u00f6\u00f6stusn\u00e4idise v\u00f5i kasuliku mudeli \u00f5igusi, mis on kehtiva korra kohaselt kinnitatud v\u00f5i registreeritud riigis, kelle territooriumile \u00f5hus\u00f5iduk saabus; on kokku lepitud, et riigis, kelle territooriumile \u00f5hus\u00f5iduk saabus, ei n\u00f5uta mingil juhul tagatise andmist seoses nimetatud \u00f5hus\u00f5iduki vabastamisega arestist v\u00f5i kinnipidamisest.<\/p>\n
b) Selle artikli l\u00f5iget a kohaldatakse ka osalisriigi \u00f5hus\u00f5iduki varuosade ja -seadmete ladustamisele ja \u00f5igusele neid osi ja seadmeid paigaldada osalisriigi \u00f5hus\u00f5iduki remondi ajal teise osalisriigi territooriumil, tingimusel et \u00fchtki selliselt ladustatud patenteeritud osa ega seadet ei m\u00fc\u00fcda ega levitata riigisiseselt ega ekspordita \u00e4rieesm\u00e4rkidel osalisriigist, kelle territooriumile \u00f5hus\u00f5iduk saabus. c) See artikkel kehtib ainult nende konventsiooni osalisriikide suhtes, kes on (1) kas \u00fchinenud rahvusvahelise t\u00f6\u00f6stusomandi kaitse konventsiooni ja selle k\u00f5ikide muudatustega v\u00f5i (2) on kehtestanud patendiseadused, mis tunnustavad ja annavad piisava kaitse leiutistele, mis on tehtud teistes selle konventsiooniga \u00fchinenud riikides.<\/p>\n
Artikkel 28.<\/p>\n
Aeronavigatsiooniseadmed ja normikohased s\u00fcsteemid Osalisriik kohustub v\u00f5imaluste piires:<\/p>\n
a) tagama oma territooriumil lennujaamade, raadioside- ja meteoroloogiateenuste ning aeronavigatsiooniseadmete kasutamise koosk\u00f5las konventsiooni alusel soovitatavate normide ja praktikaga, et h\u00f5lbustada rahvusvahelist lennuliiklust;<\/p>\n
b) kehtestama ja kasutusele v\u00f5tma normikohased sideprotseduurid, koodi-, m\u00e4rgistus-, signaal- ja valgustuss\u00fcsteemid ning muu k\u00e4itumispraktika ja eeskirjad, mida v\u00f5idakse konventsiooni alusel soovitada v\u00f5i kehtestada;<\/p>\n
c) tegema koost\u00f6\u00f6d rahvusvaheliste meetmete alal, et tagada lennukaartide ja -skeemide avaldamine koosk\u00f5las normidega, mida v\u00f5idakse konventsiooni alusel soovitada v\u00f5i kehtestada. V peat\u00fckk N\u00f5uded \u00f5hus\u00f5idukitele<\/p>\n
Artikkel 29.<\/p>\n
\u00d5hus\u00f5idukite dokumendid Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud osalisriigi \u00f5hus\u00f5iduki pardal peavad olema j\u00e4rgmised konventsioonile vastavad dokumendid:<\/p>\n
a) registreerimistunnistus;<\/p>\n
b) lennuk\u00f5lblikkustunnistus;<\/p>\n
c) meeskonnaliikmete asjaomased tunnistused;<\/p>\n
d) lennup\u00e4evik;<\/p>\n
e) raadiojaama luba, kui \u00f5hus\u00f5iduk on varustatud raadiojaamaga;<\/p>\n
f) reisijate nimekiri ning pardalev\u00f5tmise koht ja sihtkohad, kui \u00f5hus\u00f5iduk veab reisijaid;<\/p>\n
g) kauba saateleht ja \u00fcksikasjaline deklaratsioon, kui \u00f5hus\u00f5iduk veab kaupa.<\/p>\n
Artikkel 30.<\/p>\n
\u00d5hus\u00f5iduki raadioseadmed<\/p>\n
a) Viibides osalisriigi territooriumil v\u00f5i selle kohal, v\u00f5ib teise osalisriigi \u00f5hus\u00f5idukil olla raadiosaatja ainult juhul, kui riigi, kus \u00f5hus\u00f5iduk on registreeritud, vastav ametiasutus on v\u00e4ljastanud nimetatud seadme paigaldamis- ja kasutamisloa. Raadiosaatja kasutamine peab olema koosk\u00f5las selle osalisriigi eeskirjadega, kelle territooriumi kohal lend toimub.<\/p>\n
b) Raadiosaatjat tohivad kasutada ainult meeskonnaliikmed, kellel on selleks riigi, kus \u00f5hus\u00f5iduk on registreeritud, vastava ametiasutuse v\u00e4ljastatud eriluba.<\/p>\n
Artikkel 31.<\/p>\n
Lennuk\u00f5lblikkustunnistus Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud \u00f5hus\u00f5idukil peab olema lennuk\u00f5lblikustunnistus, mille on v\u00e4ljastanud v\u00f5i mida on tunnustanud riik, kus \u00f5hus\u00f5iduk on registreeritud.<\/p>\n
Artikkel 32.<\/p>\n
Personaliliikme tunnistus<\/p>\n
a) \u00d5hus\u00f5iduki piloodil ja rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud \u00f5hus\u00f5iduki teistel meeskonnaliikmetel peab olema p\u00e4devustunnistus ja luba, mis on v\u00e4ljastatud v\u00f5i mida tunnustatakse riigis, kus \u00f5hus\u00f5iduk on registreeritud.<\/p>\n
b) Lendude korral osalisriigi territooriumi kohal j\u00e4tab see osalisriik endale \u00f5iguse keelduda tunnustamast p\u00e4devustunnistusi ja lube, mille on tema kodanikele v\u00e4ljastanud teine osalisriik.<\/p>\n
Artikkel 33.<\/p>\n
Tunnistuste ja lubade tunnustamine Lennuk\u00f5lblikkus- ja p\u00e4devustunnistusi ning lube, mille on v\u00e4ljastanud v\u00f5i mida tunnustab osalisriik, kus \u00f5hus\u00f5iduk on registreeritud, peavad tunnustama ka muud osalisriigid, tingimusel et nende tunnistuste ja lubade v\u00e4ljastamise v\u00f5i tunnustamise n\u00f5uded on samav\u00e4\u00e4rsed v\u00f5i rangemad miinimumnormidest, mida v\u00f5idakse konventsiooni alusel kehtestada.<\/p>\n
Artikkel 34.<\/p>\n
Lennup\u00e4evik Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud \u00f5hus\u00f5iduk peab pidama lennup\u00e4evikut, kuhu kantakse \u00fcksikasjad \u00f5hus\u00f5iduki, selle meeskonna ja iga reisi kohta sellises vormis, mis v\u00f5idakse konventsiooni alusel kehtestada.<\/p>\n
Artikkel 35.<\/p>\n
Veosepiirangud<\/p>\n
a) Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud \u00f5hus\u00f5idukiga v\u00f5ib vedada relvi v\u00f5i muud s\u00f5javarustust riigi territooriumile v\u00f5i territooriumi kohal ainult selle riigi loal. Iga riik m\u00e4\u00e4rab oma eeskirjadega, mida selle artikli m\u00f5istes k\u00e4sitatakse relva v\u00f5i muu s\u00f5javarustusena, v\u00f5ttes m\u00f5iste \u00fchtlustamiseks arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni soovitusi.<\/p>\n
b) Osalisriigile j\u00e4\u00e4b \u00f5igus avaliku korra ja ohutuse huvides reguleerida v\u00f5i keelata oma territooriumile v\u00f5i \u00fcle selle ka l\u00f5ikes a loetlemata kauba vedu, tingimusel et ei tehta vahet oma riigi rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud \u00f5hus\u00f5idukite ja teiste osalisriikide \u00f5hus\u00f5idukite vahel; samuti peab osalisriik tagama, et ei piirataks \u00f5hus\u00f5idukil k\u00e4itamis- ja navigeerimisseadmete v\u00f5i meeskonna ja reisijate ohutuse tagamiseks vajalike seadmete vedu ja kasutamist.<\/p>\n
Artikkel 36.<\/p>\n
Fotografeerimisvahendid Osalisriik v\u00f5ib keelata v\u00f5i reguleerida \u00f5hus\u00f5idukites fotografeerimisvahendite kasutamist oma territooriumi kohal.<\/p>\n
VI peat\u00fckk Rahvusvahelised normid ja soovitatav praktika<\/p>\n
Artikkel 37.<\/p>\n
Rahvusvaheliste normide ja protseduuride kasutuselev\u00f5tmine Osalisriik kohustub tegema koost\u00f6\u00f6d, et tagada \u00f5hus\u00f5idukeid, personali, lennutrasse ja abiteenistusi k\u00e4sitlevate eeskirjade, normide, protseduuride ja korralduste suurim v\u00f5imalik \u00fchtsus k\u00f5ikides k\u00fcsimustes, mis aitaksid h\u00f5lbustada ja arendada \u00fchtset lennuliiklust. Sel eesm\u00e4rgil kehtestab Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon rahvusvahelised normid, soovitatava praktika ja protseduurid, neid vajaduse korral muutes, j\u00e4rgmiste k\u00fcsimuste kohta:<\/p>\n
a) sides\u00fcsteemid ja aeronavigatsioonivahendid, sealhulgas maam\u00e4rgid;<\/p>\n
b) lennujaamade ja maandumisalade omadused;<\/p>\n
c) lennureeglid ja lennuliikluse juhtimine;<\/p>\n
d) lennutegevuse ja tehnilise personali litsentseerimine;<\/p>\n
e) \u00f5hus\u00f5iduki lennuk\u00f5lblikkus;<\/p>\n
f) \u00f5hus\u00f5iduki registreerimine ja identifitseerimine;<\/p>\n
g) meteoroloogilise informatsiooni kogumine ja vahetamine;<\/p>\n
h) lennup\u00e4evikud;<\/p>\n
i) lennukaardid ja -skeemid;<\/p>\n
j) tolli- ja immigratsiooniprotseduurid;<\/p>\n
k) h\u00e4ttasattunud \u00f5hus\u00f5iduk ja \u00f5nnetuse uurimine; samuti muud lennuliikluse ohutuse, regulaarsuse ja t\u00f5hususe k\u00fcsimused, mille k\u00e4sitlemine v\u00f5ib osutuda vajalikuks.<\/p>\n
Artikkel 38.<\/p>\n
K\u00f5rvalekaldumised rahvusvahelistest normidest ja protseduuridest Kui riik ei suuda j\u00e4rgida m\u00f5nda rahvusvahelist normi v\u00f5i protseduuri, v\u00f5i viia oma eeskirjad ja tegevus t\u00e4ielikku vastavusse m\u00f5ne rahvusvahelise normi v\u00f5i protseduuriga p\u00e4rast nende muutmist, v\u00f5i peab ta vajalikuks juurutada eeskirju v\u00f5i tegevust, mis erinevad mingis \u00fcksikasjas rahvusvaheliste normidega kehtestatust, peab ta viivitamatult teavitama Rahvusvahelist Tsiviillennundusorganisatsiooni erinevustest oma praktika ja rahvusvaheliste normide vahel. Rahvusvaheliste normide muutmise korral peab riik, kes ei tee asjaomaseid muudatusi oma eeskirjades v\u00f5i praktikas, teavitama sellest n\u00f5ukogu rahvusvahelise normi muudatuse vastuv\u00f5tmisest kuuek\u00fcmne p\u00e4eva jooksul v\u00f5i viitama tegevusele, mida ta kavatseb ette v\u00f5tta. Sellisel juhul peab n\u00f5ukogu teatama viivitamatult teistele riikidele erinevustest rahvusvahelise normi \u00fche v\u00f5i mitme \u00fcksiks\u00e4tte ja asjaomase riigi praktika vahel.<\/p>\n
Artikkel 39.<\/p>\n
M\u00e4rked tunnistusel ja tegevusloal<\/p>\n
a) Lennuk\u00f5lblikkustunnistusele tuleb m\u00e4rkida v\u00f5i lisada loetelu k\u00f5igist \u00fcksikasjadest, mille suhtes \u00f5hus\u00f5iduk v\u00f5i selle osa tunnistuse andmise ajal ei vasta rahvusvahelisele lennuk\u00f5lblikkus- v\u00f5i kvaliteedinormile.<\/p>\n
b) Tegevusloale tuleb m\u00e4rkida v\u00f5i sellele lisada loetelu k\u00f5igist \u00fcksikasjadest, mille suhtes isik ei vasta selle kategooria tegevusloa v\u00f5i tunnistuse rahvusvahelisele normile.<\/p>\n
Artikkel 40.<\/p>\n
M\u00e4rgetega tunnistuse ja tegevusloa kehtivus M\u00e4rgetega tunnistuse v\u00f5i tegevusloaga \u00f5hus\u00f5iduk v\u00f5i isik v\u00f5ib osaleda rahvusvahelises lennuliikluses ainult selle riigi v\u00f5i selliste riikide loal, kelle territooriumile ta saabub. Sellise \u00f5hus\u00f5iduki v\u00f5i selle sertifitseeritud osa registreerimine v\u00f5i kasutamine muus riigis, kui \u00f5hus\u00f5iduki v\u00f5i selle osa algselt sertifitseerinud riigis, j\u00e4\u00e4b selle riigi otsustada, kuhu \u00f5hus\u00f5iduk v\u00f5i selle osa imporditakse.<\/p>\n
Artikkel 41.<\/p>\n
Lennuk\u00f5lblikkusnormide tunnustamine Seda peat\u00fckki ei kohaldata sellist t\u00fc\u00fcpi \u00f5hus\u00f5idukite ja \u00f5hus\u00f5iduki seadmete suhtes, mille protot\u00fc\u00fcp on esitatud p\u00e4devatele riiklikele ametitele sertifitseerimiseks sellise seadme kohta rahvusvahelise lennuk\u00f5lblikkusnormi vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4evast arvates enne kolme aasta m\u00f6\u00f6dumist.<\/p>\n
Artikkel 42.<\/p>\n
Personali p\u00e4devusnormide tunnustamine Seda peat\u00fckki ei kohaldata personali suhtes, kelle tunnistused on v\u00e4lja antud enne asjaomase personalialase rahvusvahelise p\u00e4devusnormi esmase vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4evast \u00fche aasta m\u00f6\u00f6dumist; kuid igal juhul kohaldatakse neid personali suhtes, kelle tunnistused kehtivad sellise normi vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4evast arvates veel viis aastat.<\/p>\n
II osa RAHVUSVAHELINE TSIVIILLENNUNDUSORGANISATSIOON<\/p>\n
VII peat\u00fckk Organisatsioon<\/p>\n
Artikkel 43.<\/p>\n
Nimetus ja struktuur Konventsiooniga luuakse organisatsioon nimetusega Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon. See koosneb assambleest, n\u00f5ukogust ja teistest organitest, mis v\u00f5ivad osutuda vajalikuks.<\/p>\n
Artikkel 44. Eesm\u00e4rk<\/p>\n
Organisatsiooni eesm\u00e4rgiks ja \u00fclesandeks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada rahvusvahelise lennuliikluse p\u00f5him\u00f5tted ja meetodid ning aidata kaasa rahvusvahelise lennutranspordi planeerimisele ja arendamisele eesm\u00e4rgiga:<\/p>\n
a) tagada rahvusvahelise tsiviillennunduse ohutu ja korrap\u00e4rane areng kogu maailmas;<\/p>\n
b) toetada \u00f5hus\u00f5idukite ehitamist ja k\u00e4itamist rahumeelsetel eesm\u00e4rkidel;<\/p>\n
c) toetada rahvusvahelise tsiviillennunduse lennuliinide, -v\u00e4ljade ja navigatsiooniseadmete arengut;<\/p>\n
d) rahuldada maailma rahvaste vajadusi ohutu, regulaarse, t\u00f5husa ja \u00f6konoomse lennutranspordi j\u00e4rele;<\/p>\n
e) \u00e4ra hoida majanduslikke kulutusi, mida p\u00f5hjustab ebam\u00f5istlik konkurents;<\/p>\n
f) tagada osalisriikide \u00f5iguste t\u00e4ielik austamine ja \u00f5iglased v\u00f5imalused osalisriigi jaoks rahvusvahelise lennuliiklusega seotud lennuettev\u00f5tete k\u00e4itamisel;<\/p>\n
g) v\u00e4ltida osalisriikide diskrimineerimist;<\/p>\n
h) kaasa aidata rahvusvahelise lennuohutuse tagamisele;<\/p>\n
i) aidata \u00fcldiselt kaasa rahvusvahelise tsiviillennunduse igak\u00fclgsele arendamisele.<\/p>\n
Artikkel 45*. Alaline asukoht<\/p>\n
Organisatsiooni alaline asukoht m\u00e4\u00e4ratakse Ajutise Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni Ajutise Assamblee l\u00f5ppistungil. Nimetatud organisatsioon on loodud rahvusvahelise tsiviillennunduse ajutise lepinguga, mis on alla kirjutatud 7. detsembril 1944. a. Chicagos. Ajutiselt v\u00f5ib asukoha mujale \u00fcle viia n\u00f5ukogu otsusega, p\u00fcsivalt aga assamblee otsusega. Asjaomane otsus tuleb vastu v\u00f5tta assamblee poolt m\u00e4\u00e4ratud h\u00e4\u00e4lte arvuga. Selliselt otsustatud h\u00e4\u00e4lte arv peab olema v\u00e4hemalt kolm viiendikku osalisriikide \u00fcldarvust. [Siin ja edaspidi t\u00e4histab * Assamblee poolt muudetud s\u00e4tteid.]<\/p>\n
Artikkel 46. Assamblee esimene istung<\/p>\n
Nimetatud ajutise organisatsiooni Ajutine n\u00f5ukogu kutsub assamblee esimese istungi kokku kohe p\u00e4rast konventsiooni j\u00f5ustumist ajutise n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ratud ajal ja kohas.<\/p>\n
Artikkel 47.<\/p>\n
\u00d5igusv\u00f5ime Organisatsioonil peab iga osalisriigi territooriumil olema tema \u00fclesannete t\u00e4itmiseks vajalik \u00f5igusv\u00f5ime. Talle tuleb tagada t\u00e4ielik \u00f5igussubjektsus k\u00f5ikjal, kus see on koosk\u00f5las asjaomase riigi p\u00f5hiseaduse ja muude seadustega.<\/p>\n
VIII peat\u00fckk Assamblee<\/p>\n
Artikkel 48. Assamblee istungid ja h\u00e4\u00e4letamine<\/p>\n
a) N\u00f5ukogu kutsub assamblee kokku v\u00e4hemalt kord kolme aasta jooksul n\u00f5ukogule sobival ajal ja sobivas kohas. Assamblee erakorralist istungit v\u00f5ib pidada igal ajal kas n\u00f5ukogu kutsel v\u00f5i taotluse alusel, mille on peasekret\u00e4rile esitanud v\u00e4hemalt \u00fcks viiendik osalisriikide \u00fcldarvust.*<\/p>\n
b) K\u00f5ikidel osalisriikidel on v\u00f5rdne \u00f5igus olla esindatud assamblee istungitel ja igal osalisriigil on \u00fcks h\u00e4\u00e4l. Osalisriike esindavaid delegaate v\u00f5ivad abistada tehnilised n\u00f5uandjad, kes v\u00f5ivad istungitel osaleda ilma h\u00e4\u00e4le\u00f5iguseta.<\/p>\n
c) Kvoorumi olemasoluks on n\u00f5utav osalisriikide enamuse kohalolek assamblee istungitel. Kui konventsioonis ei ole s\u00e4testatud teisiti, v\u00f5etakse assamblee otsused vastu poolth\u00e4\u00e4lte enamusega.<\/p>\n
Artikkel 49. Assamblee \u00f5igused ja kohustused<\/p>\n
Assamblee \u00f5igused ja kohustused on j\u00e4rgmised:<\/p>\n
a) valida igal istungil selle juhataja ja teised ametiisikud;<\/p>\n
b) valida koosk\u00f5las IX peat\u00fckiga osalisriigid, kes peavad olema esindatud n\u00f5ukogus;<\/p>\n
c) vaadata l\u00e4bi n\u00f5ukogu aruanded ja rakendada nende alusel asjakohaseid abin\u00f5usid ning teha otsuseid igas k\u00fcsimuses, mille n\u00f5ukogu on talle esitanud;<\/p>\n
d) m\u00e4\u00e4rata kindlaks oma menetlusreeglid ja moodustada abikomisjonid, mida assamblee peab vajalikuks ja soovitavaks;<\/p>\n
e) h\u00e4\u00e4letada aastaeelarve \u00fcle ja m\u00e4\u00e4rata organisatsiooni rahalised korraldused vastavalt XII peat\u00fckile;*<\/p>\n
f) \u00fcle vaadata kulutused ja kinnitada organisatsiooni finantsaruanded; g<\/p>\n
) omal \u00e4ran\u00e4gemisel edastada n\u00f5ukogule, abikomisjonile v\u00f5i m\u00f5nele teisele organile nende tegevusvaldkonda kuuluv k\u00fcsimus; h) delegeerida n\u00f5ukogule \u00f5igusi ja volitusi, mis on vajalikud v\u00f5i soovitavad organisatsiooni kohustus<\/p>\n
te t\u00e4itmiseks, ja igal ajal t\u00fchistada v\u00f5i muuta delegeeritud volitusi;<\/p>\n
i) t\u00e4ita XIII peat\u00fcki asjakohaseid s\u00e4tteid;<\/p>\n
j) vaadata l\u00e4bi konventsiooni s\u00e4tete uuendamis- v\u00f5i muutmisettepanekuid ja nende heakskiitmisel soovitada neid osalisriikidele vastavalt XXI peat\u00fckile;<\/p>\n
k) tegelda k\u00f5igi organisatsiooni tegevusvaldkonda kuuluvate k\u00fcsimustega, mis ei ole kinnistatud n\u00f5ukogule.<\/p>\n
IX peat\u00fckk N\u00f5ukogu<\/p>\n
Artikkel 50. N\u00f5ukogu koosseis ja valimine<\/p>\n
a) N\u00f5ukogu on alaline assamblee ees vastutav organ. Ta koosneb kolmek\u00fcmne kolmest assamblee poolt valitud osalisriigist. Valimised toimuvad assamblee esimesel istungil ja edaspidi iga kolme aasta j\u00e4rel; nii valitud n\u00f5ukogu liikmed t\u00e4idavad oma kohustusi j\u00e4rgmiste valimisteni.*<\/p>\n
b) N\u00f5ukogu liikmete valimisel tagab assamblee v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse esindatuse:<\/p>\n
1) riikidele, kellel on lennutranspordis juhtiv osa;<\/p>\n
2) riikidele, keda ei ole muul viisil koosseisu arvatud ja kes osutavad suurimat kaasabi rahvusvahelise tsiviillennuliikluse vahenditega varustamisel, ja<\/p>\n
3) riikidele, keda ei ole muul viisil koosseisu arvatud ja kelle valimine kindlustab k\u00f5igi p\u00f5hiliste maailma geograafiliste piirkondade esindatuse n\u00f5ukogus. K\u00f5ik n\u00f5ukogu vakantsed kohad t\u00e4idab assamblee v\u00f5imalikult kiiresti, iga selliselt n\u00f5ukogusse valitud osalisriik t\u00e4idab oma kohustusi aja jooksul, mis j\u00e4i tema eelk\u00e4ija ametisse m\u00e4\u00e4ratud aja l\u00f5ppemiseni.<\/p>\n
c) Osalisriigi esindaja n\u00f5ukogus ei v\u00f5i olla aktiivselt seotud rahvusvahelise lennuliini k\u00e4itamisega ega osaleda selles finantshuvidega.<\/p>\n
Artikkel 51. N\u00f5ukogu esimees<\/p>\n
N\u00f5ukogu valib oma esimehe kolmeaastaseks ametiajaks. Teda v\u00f5ib tagasi valida. Tal ei ole h\u00e4\u00e4le\u00f5igust. N\u00f5ukogu valib oma liikmete hulgast \u00fche aseesimehe v\u00f5i mitu aseesimeest, kellel esimehe kohuseid t\u00e4ites s\u00e4ilib h\u00e4\u00e4le\u00f5igus. Esimees ei pea olema valitud n\u00f5ukogu liikmete hulgast, kui aga osutub valituks n\u00f5ukogu liige, siis loetakse tema koht vakantseks ja t\u00e4idetakse uue esindajaga samast osalisriigist. Esimehe kohustused on:<\/p>\n
a) kutsuda kokku n\u00f5ukogu, \u00f5hutranspordikomitee ja aeronavigatsioonikomisjoni koosolekud;<\/p>\n
b) esindada n\u00f5ukogu;<\/p>\n
c) t\u00e4ita n\u00f5ukogu nimel talle n\u00f5ukogu poolt antud \u00fclesandeid.<\/p>\n
Artikkel 52. H\u00e4\u00e4letamine n\u00f5ukogus<\/p>\n
N\u00f5ukogu otsuseid kiidetakse heaks liikmete h\u00e4\u00e4lteenamusega. N\u00f5ukogu v\u00f5ib teatud k\u00fcsimustes delegeerida otsustus\u00f5iguse oma liikmetest moodustatud komiteele. Asjaomane osalisriik v\u00f5ib n\u00f5ukogu komitee otsuse peale n\u00f5ukogule edasi kaevata.<\/p>\n
Artikkel 53. H\u00e4\u00e4le\u00f5iguseta osav\u00f5tt Osalisriik v\u00f5ib ilma h\u00e4\u00e4le\u00f5iguseta osaleda n\u00f5ukogus ja selle komiteedes iga tema huve k\u00e4sitleva k\u00fcsimuse l\u00e4bivaatamisel. N\u00f5ukogu liige ei saa h\u00e4\u00e4letada vaidluse l\u00e4bivaatamisel n\u00f5ukogus, kui ta on \u00fcks pooltest.<\/p>\n
Artikkel 54. N\u00f5ukogu kohustused<\/p>\n
N\u00f5ukogu:<\/p>\n
a) esitab assambleele aastaaruanded;<\/p>\n
b) viib ellu assamblee juhiseid ja t\u00e4idab konventsiooniga temale pandud kohustusi ja \u00fclesandeid;<\/p>\n
c) m\u00e4\u00e4rab oma organisatsioonilise struktuuri ja menetlusreeglid;<\/p>\n
d) nimetab ametisse lennutranspordikomitee ning m\u00e4\u00e4rab selle kohustused. Komitee on vastutav n\u00f5ukogu ees, mille esindajate seast tuleb valida komitee liikmed;<\/p>\n
e) moodustab lennuliikluskomisjoni koosk\u00f5las X peat\u00fckiga;<\/p>\n
f) haldab organisatsiooni rahasid koosk\u00f5las XII ja XV peat\u00fckiga;<\/p>\n
g) m\u00e4\u00e4rab n\u00f5ukogu esimehe t\u00f6\u00f6tasu;<\/p>\n
h) nimetab k\u00f5rgeima t\u00e4idesaatva ametiisiku \u2013 peasekret\u00e4ri, samuti korraldab muu vajaliku personali nimetamise koosk\u00f5las XI peat\u00fckiga;<\/p>\n
i) tellib, kogub, uurib ja avaldab lennuliikluse arengut ja rahvusvaheliste lennuliinide k\u00e4itamist k\u00e4sitlevat informatsiooni, kaasa arvatud informatsioon k\u00e4itamiskulude ja lennuettev\u00f5tetele riiklikest fondidest makstavate toetuste \u00fcksikasjadest;<\/p>\n
j) teatab osalisriikidele konventsiooni igast rikkumisest, samuti igast n\u00f5ukogu soovituse v\u00f5i otsuse t\u00e4itmata j\u00e4tmisest;<\/p>\n
k) esitab assambleele ettekande konventsiooni iga rikkumise kohta, kus osalisriik ei v\u00f5ta vajalikke meetmeid rikkumise kohta teate saamisest m\u00f5istliku aja jooksul;<\/p>\n
l) koosk\u00f5las konventsiooni VI peat\u00fckiga kehtestab rahvusvahelised normid ja soovitatava praktika, nimetades neid konventsiooni lisadeks, ning teavitab k\u00f5iki osalisriike v\u00f5etud meetmetest;<\/p>\n
m) vaatab l\u00e4bi lennuliikluskomisjoni soovitused lisade muutmise kohta ja rakendab abin\u00f5usid koosk\u00f5las XX peat\u00fckiga;<\/p>\n
n) vaatab l\u00e4bi osalisriigi t\u00f5statatud konventsiooniga seotud mis tahes k\u00fcsimuse.<\/p>\n
Artikkel 55. N\u00f5ukogu \u00f5igused<\/p>\n
N\u00f5ukogu v\u00f5ib:<\/p>\n
a) piirkondlikul v\u00f5i muul alusel luua allkomisjone seal, kus see on otstarbekas ja kogemuste p\u00f5hjal soovitatav, ning m\u00e4\u00e4ratleda riikide v\u00f5i lennuettev\u00f5tete r\u00fchmad, kellega koos v\u00f5i kelle kaudu ta saab rakendada abin\u00f5usid konventsiooni eesm\u00e4rkide saavutamiseks;<\/p>\n
b) delegeerida lennuliikluskomisjonile kohustusi lisaks konventsioonis s\u00e4testatule ja delegeeritud volitusi igal ajal t\u00fchistada v\u00f5i muuta;<\/p>\n
c) l\u00e4bi viia uuringuid lennutranspordi ja lennuliikluse k\u00f5igi rahvusvahelise t\u00e4htsusega aspektide kohta, edastada oma uuringute tulemusi osalisriikidele ning aidata kaasa osalisriikide infovahetusele lennutranspordi ja -liikluse k\u00fcsimustes;<\/p>\n
d) anal\u00fc\u00fcsida k\u00f5iki lennutranspordi korraldamise ja k\u00e4itamise k\u00fcsimusi, sealhulgas rahvusvahelise omandi ning rahvusvaheliste kauglennuliinide k\u00e4itamise \u00fcksikasju, ja selle p\u00f5hjal esitada assambleele asjaomased plaanid;<\/p>\n
e) uurida osalisriigi palvel igat olukorda, mis v\u00f5ib takistada rahvusvahelise lennuliikluse arengut ja mida oleks v\u00f5imalik v\u00e4ltida; sellise uuringu j\u00e4rel v\u00f5ib n\u00f5ukogu v\u00e4lja anda soovituslikku laadi dokumente. X peat\u00fckk Lennuliikluskomisjon<\/p>\n
Artikkel 56. Komisjoni liikmete esitamine ja m\u00e4\u00e4ramine<\/p>\n
Lennuliikluskomisjon koosneb viieteistk\u00fcmnest liikmest, kelle m\u00e4\u00e4rab n\u00f5ukogu osalisriikide esitatud isikute hulgast. Neil isikutel peab olema vastav kvalifikatsioon ja teaduslik-praktiline kogemus lennunduse valdkonnas. N\u00f5ukogu p\u00f6\u00f6rdub k\u00f5ikide osalisriikide poole taotlusega kandidaatide esitamiseks. Lennuliikluskomisjoni esimehe m\u00e4\u00e4rab n\u00f5ukogu.*<\/p>\n
Artikkel 57. Komisjoni kohustused<\/p>\n
Lennuliikluskomisjon peab:<\/p>\n
a) l\u00e4bi vaatama konventsiooni lisade muudatused ja soovitama neid n\u00f5ukogule kinnitamiseks;<\/p>\n
b) moodustama tehnilised alakomisjonid, milles v\u00f5ib soovi korral olla esindatud iga osalisriik;<\/p>\n
c) n\u00f5ustama n\u00f5ukogu lennuliikluse edendamiseks ja arendamiseks vajaliku informatsiooni kogumise ja selle liikmesriikidele edastamise k\u00fcsimustes.<\/p>\n
XI peat\u00fckk Personal<\/p>\n
Artikkel 58. Personali ametisse nimetamine<\/p>\n
Vastavalt assamblee kehtestatud juhenditele ja konventsioonile peab n\u00f5ukogu kindlaks m\u00e4\u00e4rama korra, mille j\u00e4rgi nimetatakse ametisse peasekret\u00e4r ja organisatsiooni muu personal, l\u00f5petatakse ametisuhe, v\u00e4lja\u00f5ppe-, palga ja toetuste maksmise ning teenistustingimused. N\u00f5ukogu v\u00f5ib t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta iga osalisriigi kodanikke v\u00f5i kasutada nende teenuseid.<\/p>\n
Artikkel 59. Personali rahvusvahelisus<\/p>\n
N\u00f5ukogu esimees, peasekret\u00e4r ja muu personal ei tohi taotleda ega saada oma kohustuste t\u00e4itmise kohta juhendeid organisatsiooniv\u00e4liselt ametkonnalt. Osalisriik kohustub t\u00e4ielikult arvestama personali kohustuste rahvusvahelise iseloomuga ja mitte m\u00f5jutama oma kodanikke nende kohustuste t\u00e4itmisel.<\/p>\n
Artikkel 60. Personali puutumatus ja ees\u00f5igused<\/p>\n
Osalisriik kohustub oma p\u00f5hiseadusliku korra piires tagama n\u00f5ukogu esimehele, peasekret\u00e4rile ja organisatsiooni muule personalile samasuguse puutumatuse ja samasugused ees\u00f5igused, nagu tagatakse teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastavale personalile. Kui saavutatakse \u00fcldine rahvusvaheline kokkulepe tsiviilteenistujate puutumatuse ja ees\u00f5iguste kohta, siis tuleb esimehele, peasekret\u00e4rile ja organisatsiooni muule personalile tagada puutumatus ja ees\u00f5igused vastavalt nimetatud kokkuleppele.<\/p>\n
Artikkel 61.* Eelarve ja kulude jaotamine<\/p>\n
N\u00f5ukogu esitab assambleele aastaeelarved, aastaaruanded kontode kohta ja k\u00f5ikide laekumiste ja v\u00e4ljaminekute prognoosid. Assamblee v\u00f5tab h\u00e4\u00e4letamisel vastu eelarved koos k\u00f5igi v\u00f5imalike, tema arvates vajalike muudatustega ja jaotab organisatsiooni kulud \u00f5iglaselt assamblee kehtestatud alusel liikmesriikide vahel, v\u00e4lja arvatud vastavalt XV peat\u00fckile maksustamisega n\u00f5ustunud riigid.<\/p>\n
Artikkel 62. H\u00e4\u00e4le\u00f5iguse peatamine<\/p>\n
Assambleel on \u00f5igus peatada iga liikmesriigi h\u00e4\u00e4le\u00f5igus assamblees ja n\u00f5ukogus, kui see oma finantskohustusi organisatsiooni ees m\u00f5istliku ajavahemiku jooksul ei t\u00e4ida.<\/p>\n
Artikkel 63. Delegatsiooni ja teiste esindajate kulud<\/p>\n
Osalisriik kannab oma delegatsiooni kulud assamblees ja n\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6s ning organisatsiooni abikomiteedesse v\u00f5i -komisjonidesse m\u00e4\u00e4ratud isikute \u00fclalpidamis-, reisi- ja muud kulud. XIII peat\u00fckk Muud rahvusvahelised kokkulepped<\/p>\n
Artikkel 64. Julgeolekukokkulepped<\/p>\n
Organisatsioon v\u00f5ib oma p\u00e4devusse kuuluvates lennundusk\u00fcsimustes, mis v\u00f5ivad otseselt m\u00f5jutada julgeolekut maailmas, s\u00f5lmida assamblee h\u00e4\u00e4letuse alusel asjaomaseid kokkuleppeid \u00fclemaailmsete organisatsioonidega, mille riigid on loonud rahu s\u00e4ilitamiseks maailmas.<\/p>\n
Artikkel 65. Kokkulepped muude rahvusvaheliste institutsioonidega<\/p>\n
N\u00f5ukogu v\u00f5ib organisatsiooni nimel s\u00f5lmida lepinguid teiste rahvusvaheliste institutsioonidega \u00fchiste teenuste osutamiseks ja personali t\u00f6\u00f6 \u00fchiseks korraldamiseks ning assamblee heakskiidul s\u00f5lmida muid organisatsiooni t\u00f6\u00f6d h\u00f5lbustavaid kokkuleppeid.<\/p>\n
Artikkel 66. Muude lepingutega seotud kohustused<\/p>\n
a) Organisatsioon t\u00e4idab talle 7. detsembril 1944. a Chicagos koostatud rahvusvahelise lennutransiidi lepinguga ja rahvusvahelise lennutranspordi lepinguga pandud kohustusi vastavalt lepingutes kehtestatud piiridele ja tingimustele.<\/p>\n
b) Assamblee ja n\u00f5ukogu liikmed, kes ei ole heaks kiitnud 7. detsembril 1944. a Chicagos koostatud rahvusvahelise lennutransiidi lepingut ja rahvusvahelise lennutranspordi lepingut, ei oma h\u00e4\u00e4le\u00f5igust vastavalt lepingule assambleele v\u00f5i n\u00f5ukogule arutada antud k\u00fcsimustes.<\/p>\n
III osa RAHVUSVAHELINE LENNUTRANSPORT<\/p>\n
XIV peat\u00fckk Informatsioon ja aruanded<\/p>\n
Artikkel 67. Aruannete esitamine n\u00f5ukogule<\/p>\n
Osalisriik kohustub tagama, et tema rahvusvahelised lennuettev\u00f5tjad esitavad n\u00f5ukogule vastavalt n\u00f5ukogu kehtestatud n\u00f5uetele aruanded lennureiside kohta, kulude statistika ja finantskokkuv\u00f5tted, n\u00e4idates muu hulgas \u00e4ra k\u00f5ik laekumised ja nende allikad. XV peat\u00fckk Lennuv\u00e4li ja muud lennuliikluse rajatised ja teenistused<\/p>\n
Artikkel 68. Lennujaamade ja -trasside m\u00e4\u00e4ramine<\/p>\n
Osalisriik v\u00f5ib koosk\u00f5las konventsiooniga m\u00e4\u00e4rata oma territooriumi kohal marsruudi, mida iga rahvusvaheline lend peab j\u00e4rgima, ning lennujaamad, mida sellise lennu puhul v\u00f5ib kasutada.<\/p>\n
Artikkel 69. Lennuliikluse rajatiste ja teenistuste t\u00e4iustamine<\/p>\n
Kui n\u00f5ukogu on arvamusel, et osalisriigi lennujaamad, raadioside- ja meteoroloogiateenistused ning muud lennuliikluse rajatised ja teenistused ei j\u00e4rgi olemasolevate v\u00f5i planeeritavate rahvusvaheliste lendude ohutus-, regulaarsus- ega t\u00f5hususn\u00f5udeid, siis n\u00f5ukogu konsulteerib otseselt asjaomaste ja teiste asjahuviliste riikidega, et leida vahendeid olukorra parandamiseks, ning annab sellekohaseid soovitusi. Osalisriik ei riku konventsiooni, kui ta neid soovitusi ei t\u00e4ida.<\/p>\n
Artikkel 70. Lennuliikluse rajatiste ja teenistuste rahastamine<\/p>\n
Osalisriik v\u00f5ib artiklis 69 s\u00e4testatud asjaolude ilmnemisel s\u00f5lmida n\u00f5ukoguga lepingu asjaomaste ettepanekute elluviimiseks. Riik v\u00f5ib kohustuda kandma k\u00f5ik sellise lepingu t\u00e4itmise kulud. Kui riik nii ei otsusta, v\u00f5ib n\u00f5ukogu riigi taotlusel n\u00f5ustuda t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt kulusid kandma.<\/p>\n
Artikkel 71. Rajatiste varustamine ja hooldus n\u00f5ukogu poolt<\/p>\n
Osalisriigi taotlusel v\u00f5ib n\u00f5ukogu n\u00f5ustuda varustama, mehitama, hooldama ja juhtima k\u00f5iki v\u00f5i osa lennujaamu, raadioside- ja meteoroloogiateenistusi ning teisi lennuliikluse rajatisi ja teenistusi, mida teised osalisriigid vajavad oma rahvusvaheliste lennuliinide ohutuks, regulaarseks ja t\u00f5husaks k\u00e4itamiseks selle riigi territooriumil, ning v\u00f5ib kehtestada vahendite ja teenuste kasutamise eest \u00f5iglased tasud.<\/p>\n
Artikkel 72. Maa omandamine v\u00f5i kasutamine<\/p>\n
Kui rajatiste ja teenistuste teenindamiseks, mida osalisriigi taotlusel t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt rahastab n\u00f5ukogu, on vajalik maa, siis see riik kas eraldab ise maa-ala, s\u00e4ilitades soovi korral omandi\u00f5iguse, v\u00f5i v\u00f5imaldab n\u00f5ukogul seda maa-ala kasutada m\u00f5istlikel tingimustel koosk\u00f5las selle riigi seadustega.<\/p>\n
Artikkel 73. Rahaliste vahendite kulutamine ja hindamine<\/p>\n
Vastavalt XII peat\u00fckile v\u00f5ib n\u00f5ukogu assamblee eraldatud rahaliste vahendite piires teha jooksvaid kulutusi organisatsiooni \u00fcldistest rahalistest vahenditest selles peat\u00fckis nimetatud eesm\u00e4rkidel. N\u00f5ukogu jaotab \u00f5iglaselt selle peat\u00fcki eesm\u00e4rkide saavutamiseks vajalikud kapitalimahutused kokkulepitud osades maksmiseks riikide vahel, kes on selleks andnud n\u00f5usoleku ja kelle lennuettev\u00f5tted asjaomaseid rajatisi ja teenistusi kasutavad. N\u00f5ukogu v\u00f5ib samuti kehtestada selleks n\u00f5usoleku andnud riikidele sissemaksed vajalikeks k\u00e4itamiskuludeks.<\/p>\n
Artikkel 74. Tehniline abi ja tulude kasutamine<\/p>\n
Kui n\u00f5ukogu annab osalisriigi taotlusel laenuks raha v\u00f5i varustab osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult lennujaamad v\u00f5i muud rajatised ja teenistused, v\u00f5ib kokkulepe selle riigi n\u00f5usolekul ette n\u00e4ha tehnilist abi lennujaamade ja muude rajatiste ja teenistuste juhtimisel ja k\u00e4itamisel, k\u00e4itamiskulude ja laenuintresside tasumist ning laenu tagasimakseid nende k\u00e4itamistuludest.<\/p>\n
Artikkel 75. Rajatiste ja teenistuste n\u00f5ukogult \u00fclev\u00f5tmine<\/p>\n
Osalisriik v\u00f5ib igal ajal lahti \u00f6elda oma koosk\u00f5las artikliga 70 v\u00f5etud kohustusest ja v\u00f5tta \u00fcle lennujaamad ning muud rajatised ja teenistused, mida n\u00f5ukogu tema territooriumil vastavalt artiklitele 71 ja 72 varustas, makstes n\u00f5ukogule summa, mida n\u00f5ukogu peab tingimusi arvestades m\u00f5istlikuks. Kui riik ei n\u00f5ustu n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ratud summaga, v\u00f5ib ta n\u00f5ukogu otsuse peale edasi kaevata assambleele, kes v\u00f5ib n\u00f5ukogu otsuse kinnitada v\u00f5i selle muuta.<\/p>\n
Artikkel 76. Rahaliste vahendite tagastamine<\/p>\n
Kui algsed laenud olid rahastanud riigid vastavalt artiklile 73, siis raha, mis laekub n\u00f5ukogule tagasimaksetest vastavalt artiklile 75 ja intressidest ning laenude tagasimaksetest vastavalt artiklile 74, tagastatakse riikidele proportsionaalselt algselt sissemakstud summadega. XVI peat\u00fckk \u00dchisettev\u00f5tted ja \u00fchised lennuliinid<\/p>\n
Artikkel 77. \u00dchise tegutsemisloaga ettev\u00f5tted<\/p>\n
Konventsioon ei takista kahel v\u00f5i enamal osalisriigil luua \u00fchiseid lennuettev\u00f5tteid v\u00f5i rahvusvahelisi k\u00e4itamisettev\u00f5tteid ega v\u00f5tta \u00fchiskasutusse lennuliine k\u00f5ikidel marsruutidel ja k\u00f5ikides piirkondades; kuid sellised ettev\u00f5tted v\u00f5i asutused ja \u00fchisliinid peavad olema koosk\u00f5las lepingute n\u00f5ukogus registreerimise ja muude konventsiooni s\u00e4tetega. N\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rab, millisel viisil kohaldatakse konventsiooni \u00f5hus\u00f5idukite riikkondsust reguleerivaid s\u00e4tteid \u00f5hus\u00f5idukitele, mida k\u00e4itavad rahvusvahelised lennuettev\u00f5tted.<\/p>\n
Artikkel 78. N\u00f5ukogu kohustus<\/p>\n
N\u00f5ukogu v\u00f5ib soovitada asjaomastele osalisriikidele moodustada \u00fchisettev\u00f5tteid lennuliinide k\u00e4itamiseks k\u00f5ikidel marsruutidel ja k\u00f5ikides piirkondades.<\/p>\n
Artikkel 79. Lennuettev\u00f5tetes osalemine<\/p>\n
Riik v\u00f5ib osaleda \u00fchistes lennuettev\u00f5tetes v\u00f5i \u00fchisk\u00e4itamise kokkulepetes kas oma valitsuse v\u00f5i valitsuse m\u00e4\u00e4ratud \u00fche v\u00f5i mitme lennuettev\u00f5tte kaudu. Need ettev\u00f5tted v\u00f5ivad asjaomase riigi \u00e4ran\u00e4gemisel olla kas osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult riigi- v\u00f5i eraomanduses.<\/p>\n
IV osa L\u00d5PPS\u00c4TTED<\/p>\n
XVII peat\u00fckk Teised lennuliikluslepingud ja -kokkulepped<\/p>\n
Artikkel 80. Pariisi ja Havanna konventsioonid<\/p>\n
Osalisriik kohustub konventsiooni j\u00f5ustumisel viivitamatult edastama 13. oktoobril 1919. a Pariisis alla kirjutatud lennuliikluse reguleerimise konventsiooni ja 20. veebruaril 1928. a Havannas alla kirjutatud kommertslennunduse konventsiooni denonsseerimise teate, juhul kui ta on nendega \u00fchinenud. Osalisriikidevahelistes suhetes on k\u00e4esoleval konventsioonil eelnimetatud Pariisi ja Havanna konventsioonide suhtes \u00fclimuslik j\u00f5ud.<\/p>\n
Artikkel 81. Lepingute registreerimine<\/p>\n
K\u00f5ik lennuliikluslepingud, mis kehtisid konventsiooni j\u00f5ustumise hetkel ja mille olid s\u00f5lminud osalisriik ja muu riik, v\u00f5i osalisriigi lennuettev\u00f5te ja muu riik v\u00f5i selle lennuettev\u00f5te, tuleb kohe n\u00f5ukogus registreerida.<\/p>\n
Artikkel 82. Vastuoluliste kokkulepete t\u00fchistamine<\/p>\n
Osalisriigid tunnustavad, et konventsioon t\u00fchistab k\u00f5ik nendevahelised kohustused ja lepped, mis on konventsiooniga vastuolus, ning kohustuvad mitte v\u00f5tma selliseid kohustusi ja mitte s\u00f5lmima selliseid lepinguid. Osalisriik, kes enne organisatsiooni astumist on v\u00f5tnud endale kohustusi, mis on vastuolus konventsiooniga, riigi suhtes, kes ei ole lepinguga \u00fchinenud, v\u00f5i sellise riigi kodaniku v\u00f5i osalisriigi kodaniku suhtes, astub kohe samme kohustustest vabanemiseks. Kui osalisriigi lennuettev\u00f5te on v\u00f5tnud endale selliseid vastuolulisi kohustusi, teeb selle lennuettev\u00f5tte asukohariik k\u00f5ik v\u00f5imaliku, et need t\u00fchistada viivitamatult ja igal juhul taotleb nende t\u00fchistamist seaduslikul alusel p\u00e4rast konventsiooni j\u00f5ustumist.<\/p>\n
Artikkel 83. Uute kokkulepete registreerimine<\/p>\n
Eelmise artikli alusel v\u00f5ib osalisriik s\u00f5lmida kokkuleppeid, mis on koosk\u00f5las konventsiooniga. Iga selline kokkulepe tuleb kohe registreerida n\u00f5ukogus, kes avaldab teatise v\u00f5imalikult kiiresti. Artikkel 83 bis*. M\u00f5ningate \u00fclesannete ja kohustuste \u00fclekandmine<\/p>\n
a) Arvestamata artikleid 12, 30, 31 ja artikli 32 l\u00f5iget a, kui osalisriigis registreeritud \u00f5hus\u00f5idukit k\u00e4itab \u00f5hus\u00f5iduki liisingu-, t\u0161arter- v\u00f5i vahetuslepingu v\u00f5i muu sellise kokkuleppe alusel k\u00e4itaja, kelle p\u00f5hitegevuskoht v\u00f5i selle puudumisel alaline asukoht on teises osalisriigis, v\u00f5ib registririik koosk\u00f5lastatult asjaomase riigiga kanda talle \u00fcle k\u00f5ik oma kohustused v\u00f5i osa oma kohustustest, mis on s\u00e4testatud artiklites 12, 30, 31 ja artikli 32 l\u00f5ikes a, selle \u00f5hus\u00f5iduki suhtes. Registririik vabastatakse sel juhul vastutusest \u00fclekantud \u00fclesannete ja kohustuste suhtes.<\/p>\n
b) \u00dclekandmine ei j\u00f5ustu teiste osalisriikide suhtes enne, kui asjaomane riikidevaheline leping on registreeritud n\u00f5ukogus ja avaldatud vastavalt artiklile 83 v\u00f5i lepingust ja selle sisust on lepingu osalisriik otse teavitanud teisi osalisriike v\u00f5i asjaomaseid riike.<\/p>\n
c) Selle artikli l\u00f5ikeid a ja b kohaldatakse ka artiklis 77 etten\u00e4htud juhtudel. M\u00e4rkus. 6. oktoobril 1980. a. otsustas assamblee lisada Chicago konventsioonile artikli 83 bis. Vastavalt konventsiooni artikli 94 punktile a j\u00f5ustus muudatus selle ratifitseerinud riikide suhtes 20. juunil 1997. a. XVIII peat\u00fckk Vaidlused ja kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmine<\/p>\n
Artikkel 84<\/p>\n
Kui konventsiooni ja selle lisade t\u00f5lgendamist v\u00f5i kohaldamist k\u00e4sitlevat lahkarvamust kahe v\u00f5i enama osalisriigi vahel ei ole v\u00f5imalik lahendada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teel, tuleb see vaidluses osaleva riigi taotlusel lahendada n\u00f5ukogul. N\u00f5ukogu liige ei v\u00f5i h\u00e4\u00e4letada sellise vaidluse lahendamisel, milles ta ise osaleb. Osalisriik v\u00f5ib n\u00f5ukogu otsuse vastavalt artiklile 85 edasi kaevata asjaomase juhtumi lahendamiseks koosk\u00f5lastatult teiste vaidluses osalejatega moodustatud vahekohtusse v\u00f5i alalisse rahvusvahelisse kohtusse. Igast edasikaebusest tuleb n\u00f5ukogu teavitada n\u00f5ukogu otsuse kohta teate saamisest kuuek\u00fcmne p\u00e4eva jooksul.<\/p>\n
Artikkel 85. Vahekohtu menetlus<\/p>\n
Kui n\u00f5ukogu otsus on edasi kaevatud, kuid m\u00f5ni vaidluses osalev osalisriik ei ole \u00fchinenud alalise rahvusvahelise kohtu statuudiga v\u00f5i vaidluses osalevad osalisriigid ei suuda kokku leppida vahekohtu valikus, nimetab iga vaidluses osalev osalisriik \u00fche vahekohtuniku, kes koos nimetavad neutraalse vahekohtuniku. Kui vaidluses osalev osalisriik ei suuda nimetada vahekohtunikku edasikaebuse esitamise p\u00e4evast kolme kuu jooksul, nimetab vahekohtuniku n\u00f5ukogu esimees riigi nimel p\u00e4devate ja k\u00e4ttesaadavate isikute nimekirjast, mis on n\u00f5ukogu k\u00e4sutuses. Kui vahekohtunikud ei suuda kolmek\u00fcmne p\u00e4eva jooksul kokku leppida neutraalse vahekohtuniku suhtes, nimetab neutraalse vahekohtuniku n\u00f5ukogu esimees eelnimetatud nimekirjast. Vahekohtunikud ja neutraalne vahekohtunik moodustavad vahekohtu. Koosk\u00f5las selle v\u00f5i eelmise artikliga loodud vahekohus kehtestab oma menetluskorra ja v\u00f5tab vastu otsused h\u00e4\u00e4lteenamusega, seejuures v\u00f5ib n\u00f5ukogu otsustada menetlusviiside \u00fcle n\u00f5ukogu arvates liigse viivituse korral.<\/p>\n
Artikkel 86. Edasikaebamine<\/p>\n
Kui n\u00f5ukogu ei otsusta teisiti, j\u00e4\u00e4b n\u00f5ukogu otsus selle kohta, kas rahvusvaheline lennuettev\u00f5te tegutseb koosk\u00f5las konventsiooniga, j\u00f5usse seni, kuni edasikaebuse tulemusena pole tehtud vastupidist otsust. N\u00f5ukogu otsused k\u00f5igis muudes k\u00fcsimustes, mille peale on edasi kaevatud, peatatakse kuni edasikaebuse lahendamiseni. Alalise rahvusvahelise kohtu ja vahekohtu otsused on l\u00f5plikud ja siduvad.<\/p>\n
Artikkel 87. Sanktsioonid otsuse t\u00e4itmata j\u00e4tnud lennuettev\u00f5tte suhtes<\/p>\n
Osalisriik kohustub mitte lubama osalisriigi lennuettev\u00f5te tegevust \u00f5huruumis oma territooriumi kohal, kui n\u00f5ukogu on otsustanud, et asjaomane lennuettev\u00f5te ei t\u00e4ida koosk\u00f5las eelmise artikliga langetatud l\u00f5plikku otsust.<\/p>\n
Artikkel 88. Sanktsioonid otsuse t\u00e4itmata j\u00e4tnud riigi suhtes<\/p>\n
Assamblee peatab selle peat\u00fcki s\u00e4tteid t\u00e4itmata j\u00e4tnud osalisriigi h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse assamblees ja n\u00f5ukogus.<\/p>\n
XIX peat\u00fckk S\u00f5da<\/p>\n
Artikkel 89. S\u00f5da ja erakorraline seisukord<\/p>\n
S\u00f5ja korral ei takista konventsioon ei s\u00f5diva ega neutraalse osalisriigi tegevusvabadust. Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib osalisriigi suhtes, kes kuulutab v\u00e4lja erakorralise seisukorra ja teavitab sellest n\u00f5ukogu.<\/p>\n
XX peat\u00fckk Lisad<\/p>\n
Artikkel 90. Lisade vastuv\u00f5tmine ja muutmine<\/p>\n
a) Artikli 54 l\u00f5ikes 1 nimetatud lisade vastuv\u00f5tmiseks n\u00f5ukogu poolt on vajalik n\u00f5ukogu liikmete kahekolmandikuline h\u00e4\u00e4lteenamus selleks otstarbeks kokkukutsutud koosolekul, mille j\u00e4rel n\u00f5ukogu edastab need lisad igale osalisriigile. Asjaomane lisa v\u00f5i lisa muudatus j\u00f5ustub selle osalisriikidele edastamisest kolme kuu jooksul v\u00f5i p\u00e4rast n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ratud pikemat perioodi juhul, kui selle aja jooksul ei ole enamus osalisriike teatanud oma mitten\u00f5ustumisest n\u00f5ukogu otsusega.<\/p>\n
b) N\u00f5ukogu teatab viivitamata lisa v\u00f5i lisa muudatuse j\u00f5ustumisest. XXI peat\u00fckk Lepingute ratifitseerimine, nendega \u00fchinemine, nende muudatused ja denonsseerimised<\/p>\n
Artikkel 91. Konventsiooni ratifitseerimine<\/p>\n
a) Allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ratifitseerima. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse Ameerika \u00dchendriikide valitsuse arhiivi, kes teavitab allakirjutanud ja \u00fchinevaid riike deponeerimise kuup\u00e4evast;<\/p>\n
b) Kui konventsioon on ratifitseeritud v\u00f5i on sellega \u00fchinenud kaksk\u00fcmmend kuus riiki, j\u00f5ustub see k\u00f5igi suhtes kahek\u00fcmne kuuenda ratifitseerimiskirja deponeerimisest arvates kolmek\u00fcmnendal p\u00e4eval. Riigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni hiljem, j\u00f5ustub see ratifitseerimiskirja deponeerimi- sest arvates kolmek\u00fcmnendal p\u00e4eval;<\/p>\n
c) Ameerika \u00dchendriikide valitsuse \u00fclesandeks on teavitada iga allakirjutanud ja \u00fchineva riigi valitsust kuup\u00e4evast, mil konventsioon j\u00f5ustub.<\/p>\n
Artikkel 92. Konventsiooniga \u00fchinemine<\/p>\n
a) Konventsiooniga v\u00f5ivad \u00fchineda \u00dcRO liikmesriigid ja sellega assotsieerunud riigid ning riigid, kes j\u00e4id neutraalseks \u00fclemaailmses konfliktis.<\/p>\n
b) \u00dchinemiseks tuleb saata avaldus Ameerika \u00dchendriikide valitsusele ning \u00fchinemine j\u00f5ustub avalduse k\u00e4ttesaamise p\u00e4evast kolmek\u00fcmne p\u00e4eva p\u00e4rast. Ameerika \u00dchendriikide valitsus teavitab avalduse saamisest k\u00f5iki osalisriike.<\/p>\n
Artikkel 93. Teiste riikide vastuv\u00f5tmine<\/p>\n
Artiklis 91 ja artikli 92 l\u00f5ikes a nimetamata riigid v\u00f5ivad saada konventsiooniosalisteks assamblee neljaviiendikulise h\u00e4\u00e4lteenamusega ja assamblee s\u00e4testatud tingimustel, saades heakskiidu rahvusvaheliselt \u00fcldorganisatsioonilt, mille maailma riigid on loonud rahu kaitseks; seejuures on vajalik, et \u00fchinemist taotlev riik saaks n\u00f5usoleku igalt riigilt, kuhu ta s\u00f5ja kestel sisse tungis v\u00f5i keda ta r\u00fcndas.<\/p>\n
Artikkel 93 bis*<\/p>\n
a) Arvestamata artikleid 91, 92 ja 93:<\/p>\n
1. Kui \u00dcRO peaassamblee on soovitanud riigi v\u00e4lja heita \u00dcRO loodud v\u00f5i sellega liitunud rahvusvahelisest organisatsioonist, l\u00f5peb automaatselt selle riigi liikmeksolek Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis.<\/p>\n
2. \u00dcRO-st v\u00e4ljaheidetud riigi liikmeksolek Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis l\u00f5peb automaatselt, v\u00e4lja arvatud juhul, kui \u00dcRO peaassamblee ei ole v\u00e4ljaheitmisaktile lisanud vastupidist soovitust.<\/p>\n
b) Kui riigi liikmesolek Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis l\u00f5peb l\u00f5ike a alusel, v\u00f5ib see riik \u00dcRO peaassamblee heakskiidul taas\u00fchineda Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooniga p\u00e4rast avalduse esitamist ja n\u00f5ukogu enamuse heakskiitu.<\/p>\n
c) Organisatsiooni liikmeid, kelle \u00dcRO liikmestaatusest tulenevate \u00f5iguste ja ees\u00f5iguste kasutamine on peatatud, v\u00f5ib \u00dcRO taotlusel ilma j\u00e4tta Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni liikme \u00f5igustest ja ees\u00f5igustest.<\/p>\n
Artikkel 94 Konventsiooni muutmine<\/p>\n
a) Konventsiooni muudatusettepanek peab olema heaks kiidetud assamblee kahekolmandikulise h\u00e4\u00e4lteenamusega ja see j\u00f5ustub muudatuse ratifitseerinud riikide suhtes, kui muudatuse on ratifitseerinud assamblee poolt m\u00e4\u00e4ratud arv riike. Nii m\u00e4\u00e4ratud riikide arv ei tohi olla v\u00e4iksem kui kaks kolman- dikku osalisriikide \u00fcldarvust.<\/p>\n
b) Kui assamblee peab seda vajalikuks, v\u00f5ib ta oma paranduse vastuv\u00f5tmist soovitavas resolutsioonis seada tingimuseks, et iga riik, kes ei ole muudatust etten\u00e4htud ajavahemiku jooksul p\u00e4rast selle j\u00f5ustumist ratifitseerinud, lakkab olemast organisatsiooni liige ja konventsiooni osalisriik.<\/p>\n
Artikkel 95. Konventsiooni denonsseerimine<\/p>\n
a) Osalisriik v\u00f5ib teatada konventsiooni denonsseerimisest kolm aastat p\u00e4rast selle j\u00f5ustumist Ameerika \u00dchendriikide valitsusele saadetava teatega; Ameerika \u00dchendriikide valitsus teavitab sellest viivitamata igat osalisriiki.<\/p>\n
b) Denonsseerimine j\u00f5ustub teate vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4evast \u00fche aasta m\u00f6\u00f6dumisel ja kehtib ainult konventsiooni denonsseerinud riigi suhtes.<\/p>\n
XXII peat\u00fckk M\u00f5isted<\/p>\n
Artikkel 96. Konventsioonis:<\/p>\n
a) Lennuliin t\u00e4hendab iga regulaarset lennuliini, millel toimub reisijate, posti ja kauba \u00fchiskondlik transport \u00f5hus\u00f5idukiga.<\/p>\n
b) Rahvusvaheline lennuliin t\u00e4hendab lennuliini, mis kulgeb l\u00e4bi rohkem kui \u00fche riigi territooriumi kohal asuva \u00f5huruumi.<\/p>\n
c) Lennuettev\u00f5te t\u00e4hendab iga lennuettev\u00f5tet, mis v\u00f5imaldab kasutada v\u00f5i k\u00e4itab rahvusvahelist lennuliini.<\/p>\n
d) Peatus mittekaubanduslikul eesm\u00e4rgil t\u00e4hendab maandumist muul eesm\u00e4rgil kui reisijate, kauba v\u00f5i posti pardalev\u00f5tmine v\u00f5i mahalaadimine.<\/p>\n
KONVENTSIOONI ALLKIRJASTAMINE<\/p>\n
Selle kinnituseks on t\u00e4ievolilised esindajad oma valitsuste nimel konventsioonile alla kirjutanud allkirjade vastas m\u00e4rgitud kuup\u00e4eval. Koostatud 7. novembril 1944. a. Chicagos inglise keeles. Inglise, hispaania ja prantsuse keeles koostatud tekstid, mis k\u00f5ik on v\u00f5rdselt autentsed, avatakse allakirjutamiseks Washingtonis, Columbia ringkonnas. K\u00f5ik originaaltekstid deponeeritakse Ameerika \u00dchendriikide valitsuse arhiivi, Ameerika \u00dchendriikide valitsus saadab kinnitatud koopiad k\u00f5ikide riikide valitsustele, kes v\u00f5ivad konventsioonile alla kirjutada v\u00f5i sellega \u00fchineda.<\/p>\n
<\/p>\n
Mitteametlik t\u00f5lge<\/p>\n
\u00dcHTSETE LENNUNDUSN\u00d5UETE V\u00c4LJAT\u00d6\u00d6TAMISE, VASTUV\u00d5TMISE JA RAKENDAMISE KOKKULEPE*<\/p>\n
S\u00f5lmitud 11. septembril 1990. a K\u00fcprosel * Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1999. aasta korralduse nr 732-k (RT II 1999, 15, 99) alusel astus Lennuamet Euroopa \u00dchendatud Lennundusasutuste liikmeks.<\/p>\n
K\u00e4esolev kokkuleppe allkirjastati ning j\u00f5ustus 26. juunil 1999. a.<\/p>\n
Arvestades, et:<\/p>\n
\u2013 Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on Euroopa tsiviillennunduse ohutuse tagamine;<\/p>\n
\u2013 ECAC v\u00f5ib kaasa aidata kokkulepete s\u00f5lmimisele ja ellurakendamisele oma arvukate liikmesriikide kaudu oma eesm\u00e4rkide edendamiseks;<\/p>\n
\u2013 m\u00f5ned Euroopa lennuametid on alustanud 1970. aastal koost\u00f6\u00f6d eesm\u00e4rgiga v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada \u00ab\u00dchtsed lennuk\u00f5lblikkuse n\u00f5uded\u00bb, et h\u00f5lbustada \u00fchiselt valmistatud Euroopa toodete sertifitseerimist ja nende importi ning eksporti Euroopa piires;<\/p>\n
\u2013 13 Euroopa lennuametit on alla kirjutanud kokkuleppele \u00ab\u00dchtsete lennundusn\u00f5uete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja vastuv\u00f5tmise kohta\u00bb, mis on tuntud kui \u00ab1979. aasta kokkulepe\u00bb;<\/p>\n
\u2013 12 Euroopa lennuametit on alla kirjutanud \u00abTulevaste lennuk\u00f5lblikkuse protseduuride vastastikuse m\u00f5istmise memorandumile\u00bb, mis on tuntud kui \u00ab1987. aasta vastastikuse m\u00f5istmise memorandum\u00bb;<\/p>\n
\u2013 Euroopa lennuametite vahel toimub osaline koost\u00f6\u00f6 m\u00f5nede toodete osas, et teha \u00fchiselt vajalikke tehnilisi tuvastusi, mis on vajalikud t\u00f5estamaks lennuametitele, et vastavaid \u00fchtseid lennundusn\u00f5udeid (JAR) on j\u00e4rgitud. V\u00f5ttes arvesse:<\/p>\n
\u2013 kasu, mida annab Euroopa algatus p\u00fcsivalt k\u00f5rge lennuohutuse taseme saavutamisel, mis omakorda on aluseks \u00f5iglasele konkurentsile nii Euroopas kui kogu maailmas;<\/p>\n
\u2013 riikide kohustusi, mis tulenevad 1944. aasta 7. detsembri rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (tuntud kui Chicago Konventsioon) s\u00e4tetest, mis on kohustuslikud sellele alla kirjutanud riikidele;<\/p>\n
\u2013 ECAC eesm\u00e4rke, mis taotlevad koordineeritud tegevust Euroopas tsiviillennunduse valdkonnas;<\/p>\n
\u2013 ECAC liikmeskonda, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki Euroopa \u00dchenduse riike, ja vajadust kehtestada p\u00fcsivad protseduurid, mis on koosk\u00f5las Euroopa \u00dchenduse asutamislepingu ja \u00fchtse Euroopa Liidu seadusega;<\/p>\n
\u2013 Euroopa Parlamendi ja Euroopa N\u00f5ukogu soovitusi koordineeritud tegevuse kohta Euroopa lennuohutuses;<\/p>\n
\u2013 tootjate poolt esitatud n\u00f5udeid ja tootjate ning lennuettev\u00f5tjate suurt toetust liikumisele Euroopa \u00fchtse integreeritud k\u00e4sitluse suunas tsiviil\u00f5hus\u00f5idukite ohutuse osas;<\/p>\n
\u2013 1987. aasta Memorandumis v\u00e4ljendatud toetust integreeritud struktuuri moodustamiseks, mis tegeleks tsiviillennunduse ohutusega Euroopas;<\/p>\n
\u2013 ECAC otsust kinnitada \u00dchinenud Lennuametid (JAA) kui ECAC assotsieerunud v\u00f5imuorgan, on peadirektorid, esindades osapoolte riikide lennuameteid, teinud k\u00e4esoleva otsuse ja kavatsevad seda rakendada selles ulatuses, milleks nad on volitatud vastavalt oma riigi seadustele.<\/p>\n
0) M\u00f5isted (kasutamiseks k\u00e4esolevas kokkuleppes)<\/p>\n
(a)<\/p>\n
(i) Toode t\u00e4hendab tsiviil\u00f5hus\u00f5idukit, mootorit, propellerit v\u00f5i seadmeid; (<\/p>\n
ii) seadmed t\u00e4hendab instrumente, sisseseadet, mehhanisme, aparaate v\u00f5i lisavarustust, mida kasutatakse v\u00f5i kavatsetakse kasutada \u00f5hus\u00f5iduki juhtimiseks lennu ajal, mis on paigutatud v\u00f5i kavatsetakse paigutada \u00f5hus\u00f5iduki pardale v\u00f5i kuuluvad selle juurde, kuid ei ole \u00f5hus\u00f5iduki kere, mootori ega propelleri osa;<\/p>\n
(iii) komponent t\u00e4hendab materjale v\u00f5i tsiviil\u00f5hus\u00f5iduki varukomplekti osa, mis pole m\u00e4\u00e4ratletud vastavalt punktidele (i) v\u00f5i (ii), kuid kasutatakse mootorite, propellerite ja teiste seadmete juures.<\/p>\n
(b) Lennuamet t\u00e4hendab selles kontekstis \u00fche osapoole lennuametit ja lennuametid \u2013 k\u00f5igi osapoolte lennuameteid.<\/p>\n
(c) Tulemuste tuvastamine t\u00e4hendab, et sertifikaadi taotleja on j\u00e4rginud k\u00f5iki riiklike seaduste ja protseduuride n\u00f5udeid ja Lennuamet tuvastab, et taotleja vastavus n\u00f5uetele on saavutatud, st n\u00f5uete j\u00e4rgimine on t\u00f5estatud.<\/p>\n
(d) (<\/p>\n
Toote, teenuse, ettev\u00f5tja, isiku) sertifitseerimine t\u00e4hendab juriidilist tunnustamist, et see toode, teenus, ettev\u00f5tja v\u00f5i isik vastab esitatud n\u00f5uetele. Niisugune sertifitseerimine koosneb kahest tegevusest:<\/p>\n
(i) kontrollimistegevus, mille k\u00e4igus tehakse kindlaks, et tehniliselt see toode, teenus, ettev\u00f5tja v\u00f5i isik j\u00e4rgib talle esitatud n\u00f5udeid; sellist tegevust loetakse tehniliseks tuvastamiseks;<\/p>\n
(ii) sertifikaadi, litsentsi, loa v\u00f5i muu dokumendi v\u00e4ljastamine, millega ametlikult tunnustatakse, et vastavus riiklike seaduste n\u00f5uetega on saavutatud; seda v\u00e4ljastamistegevust loetakse juriidiliseks tuvastuseks. Kuni dokumentaalselt ei ole m\u00e4\u00e4ratletud teisiti, t\u00e4hendab sertifitseerimine sertifikaadi v\u00e4ljastamist koosk\u00f5las \u00fchtsete lennundusn\u00f5uetega.<\/p>\n
(e) Taotleja t\u00e4hendab isikut v\u00f5i firmat, kes\/mis palub lennuametitelt toodete, teenuste, ettev\u00f5tjate v\u00f5i isikute sertifitseerimist.<\/p>\n
(f) Impordi lisan\u00f5uded t\u00e4hendavad selle maa, kellelt taotleja soovib saada sertifikaati, (impordimaa) lennuameti n\u00f5udeid, mida peetakse vajalikuks lisada tehnilistele n\u00f5uetele, mida kohaldab selle maa lennuamet, kellelt taotleja on juba saanud sertifikaadi, et garanteerida ohutuse taset, mis oleks saavutatud toote, teenuse, ettev\u00f5tja v\u00f5i isiku sertifitseerimisel impordimaa lennuameti poolt vastavalt oma maa n\u00f5uetele. M\u00e4rkus. Spetsiaalsed tingimused, mis on m\u00e4\u00e4ratletud 22. aprilli 1960. a imporditavate \u00f5hus\u00f5idukite lennuk\u00f5lblikkuse sertifikaatide mitmepoolse kokkuleppe artiklis 4, on sisse viidud sellesse impordi lisan\u00f5uete m\u00e4\u00e4ratlusse, mis vastab definitsioonile, mis sisaldub mitmepoolsetes lepetes, mida enamus lennuameteid on s\u00f5lminud Ameerika \u00dchendriikidega.<\/p>\n
(g) Eritingimused t\u00e4hendavad mis tahes tingimusi antud tootele, teenusele, isikule v\u00f5i ettev\u00f5tjale, mida lennuamet peab vajalikuks lisada olemasolevatele sertifitseerimise tehnilistele n\u00f5uetele, et reguleerida neid olukordi v\u00f5i karakteristikuid, mis ei ole piisavalt reguleeritud selle toote, teenuse, isiku v\u00f5i ettev\u00f5tja olemasolevate sertifitseerimisn\u00f5uetega. M\u00e4rkus. Siin m\u00e4\u00e4ratletud eritingimused v\u00f5ivad impordi korral muutuda eespool m\u00e4\u00e4ratletud impordi lisan\u00f5ueteks, kui selliseid n\u00f5uded ei sisaldu tootjamaa lennuametite n\u00f5uetes.<\/p>\n
(h) Erikood. Koodi nimetatakse erikoodiks, kui seda koodi kasutatakse eranditult \u00fche maa poolt, et sertifitseerida tooteid, teenuseid, isikuid v\u00f5i ettev\u00f5tjaid, mida kasutavad selle maa k\u00e4itajad (nt \u00f5hus\u00f5idukid, mis on registreeritud \u00fchel maal ja mida kasutatakse selle maa k\u00e4itajate poolt, nendele \u00f5hus\u00f5idukitele osutatavad teenused, nendel \u00f5hus\u00f5idukitel t\u00f6\u00f6tavad isikud v\u00f5i organisatsioonid, kes on seotud nende \u00f5hus\u00f5idukite konstrueerimise, tootmise, hoolduse v\u00f5i k\u00e4itamisega).<\/p>\n
1) \u00dclds\u00e4tted Lennuametid kohustuvad tegema koost\u00f6\u00f6d k\u00f5ikides valdkondades, mis k\u00e4sitlevad \u00f5hus\u00f5iduki ohutust, eriti tema konstruktsiooni, tootmist, p\u00fcsivat lennuk\u00f5lblikkust, hooldust ja k\u00e4itamist, mis tagab k\u00f5rge ohutuse taseme saavutamise k\u00f5igis liikmesriikides, et v\u00e4ltida lennuametite dubleerivat tegevust ja h\u00f5lbustada toodete, teenuste ja isikute vahetust mitte ainult lennuametite vahel, aga ka lennuametite ja teiste struktuuride vahel. Selleks on lennuametid \u00fchinenud ECAC assotsieerunud v\u00f5imuorganiks, mida nimetatakse \u00dchinenud Lennuametiteks (JAA), et arendada, vastu v\u00f5tta ja rakendada \u00fchtseid lennundusn\u00f5udeid (JAR) nii, et ainult \u00fchekordselt tehakse k\u00f5ik tehnilised tuvastamised ning iga riikliku lennuameti \u00fclesandeks on vaid juriidilised koosk\u00f5lastused.<\/p>\n
2) \u00dchinenud Lennuametite (JAA) funktsioonid Lennuametid kasutavad JAA-d selleks, et t\u00e4ita j\u00e4rgmisi \u00fclesandeid:<\/p>\n
(a) arendada edasi \u00fchtseid lennundusn\u00f5udeid (JAR) koos vastavate konsultatsioonidega ja avalikustada neid lennuametitele kasutamiseks \u00f5hus\u00f5idukite konstruktsiooni, valmistamise, remondi ja k\u00e4itamise k\u00fcsimustes, nagu on s\u00e4testatud lisas 1; JAA t\u00f6\u00f6tab vajadusel v\u00e4lja ka eritingimused;<\/p>\n
(b) m\u00e4\u00e4ratleda niipea kui v\u00f5imalik JAR kogumiku \u00fcldist struktuuri ja iga JAR reguleerimisala nii, et iga lennuamet v\u00f5iks selle \u00fcle v\u00f5tta ja t\u00fchistada niipea kui v\u00f5imalik erinevad riiklikud \u00f5igusakti<\/p>\n
[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ admin_label=”Footer” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” background_color=”#175488″ global_module=”211″ saved_tabs=”all” locked=”off” collapsed=”off” global_colors_info=”{}”][et_pb_row column_structure=”1_4,1_4,1_4,1_4″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” custom_padding=”0px|||||” locked=”off” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”Ettev\u00f5ttest” module_class=”jaluse-pealkiri” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” text_font=”Yantramanav|700|||||||” text_text_color=”#FFFFFF” text_font_size=”24px” text_letter_spacing=”1px” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
ABOUT CH<\/p>\n
[\/et_pb_text][et_pb_text _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” text_font=”Public Sans||||||||” text_text_color=”#FFFFFF” text_line_height=”1.8em” custom_margin=”-8px||||false|false” custom_padding=”0px||||false|false” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n
AS Cargo Handling tegevuse eesm\u00e4rk on pakkuda rahvusvahelistele lennu- ja autovedajatele, ekspedeerimisettev\u00f5tetele ning rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele ettev\u00f5tetele kvaliteetset kaupade k\u00e4sitlemise ja ladustamise teenust koos tolliterminali ja tollilao poolt pakutavate v\u00f5imalustega.<\/span><\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”Kasulikud lingid” module_class=”jaluse-pealkiri” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” text_font=”Yantramanav|700|||||||” text_text_color=”#FFFFFF” text_font_size=”24px” text_letter_spacing=”1px” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n USEFUL LINKS<\/p>\n [\/et_pb_text][et_pb_text _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” text_font=”Public Sans||||||||” text_text_color=”#FFFFFF” text_line_height=”1em” link_font=”Public Sans||||||||” link_text_color=”#FFFFFF” custom_margin=”20px|||||” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n Services<\/span><\/a><\/p>\n About us<\/span><\/a><\/p>\n Abiinfo<\/span><\/a><\/p>\n Feedback<\/span><\/a><\/p>\n Contact<\/span><\/a><\/p>\n [\/et_pb_text][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”Meie teenused” module_class=”jaluse-pealkiri” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” text_font=”Yantramanav|700|||||||” text_text_color=”#FFFFFF” text_font_size=”24px” text_letter_spacing=”1px” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n OUR SERVICES<\/p>\n [\/et_pb_text][et_pb_text _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” text_font=”Public Sans||||||||” text_text_color=”#FFFFFF” text_line_height=”1em” link_font=”Public Sans||||||||” link_text_color=”#FFFFFF” global_colors_info=”{}”]Customs Terminal Services<\/span><\/a><\/p>\n Customs Warehouse Services<\/span><\/a><\/p>\n Excise Warehouse Services<\/span><\/a><\/p>\n Lennuv\u00e4ljateenused<\/span><\/a><\/p>\n K\u00fcsi pakkumist<\/span><\/a><\/p>\n Track the shipment<\/span><\/a>[\/et_pb_text][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text admin_label=”Kontaktid” module_class=”jaluse-pealkiri” _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” text_font=”Yantramanav|700|||||||” text_text_color=”#FFFFFF” text_font_size=”24px” text_letter_spacing=”1px” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n KONTAKTID<\/p>\n [\/et_pb_text][et_pb_text _builder_version=”4.19.1″ _module_preset=”default” text_font=”Public Sans||||||||” text_text_color=”#FFFFFF” link_font=”Public Sans||||||||” link_text_color=”#FFFFFF” background_layout=”dark” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n