est eng
Uudised Firmast Teenused Abiinfo Kontakt Tagasiside
Sisukord


IATA
Maailm - ICAO ja Euroopa - ECAC
INCOTERMS
Erialast lugemist
-   Lennueelne julgestus I
-   Milline on hulgifirma võimalik tulevikulahendus?
-   Kapitalikulud – tarneahela varjatud kulud
-   IT ühildamine säästab tarneahelas mõttetut tööd
-   Logistikamaailm on pöördelises arengus
-   Laoteenusest
KKK
Avaleht Abiinfo Erialast lugemist Kapitalikulud – tarneahela varjatud kulud
Kapitalikulud – tarneahela varjatud kulud

Kujutage ette, et pereeelarve kulude planeerimisel te jätate kahe silma vahele eluaseme laenu tagasimaksed  või üürikulud! Tõenäoliselt ei jõua te niisuguse eelarvega kuigi kaugele. Kuid põhimõtteliselt just niimoodi käitudes ehk olulisi asju ära unustades planeerivad paljud ettevõtted tarneahela kulutusi. Siin tavaliselt juhid ei arvesta eluaseme laenu- või üürikulude analoogiga – kapitalikuludega, mis tegelikult on investeerija jaoks tarneahelasse tehtud kapitalipaigutuse oodatud kasuminorm.

Tarneahelasse tehtud investeering koosneb:

käibekapitalist, s.o. tarneahelaga seotud
-kaubavarud pluss
-lühiajalised nõuded (lühem juhtaeg, sagedasemad hanked ja tarned ning vigadeta arved vähendavad arvete laekumise kiirust päevades, seega ka lühiajaliste nõuete suurust) miinus
-lühiajalised kohustused (hankijatega kokkulepitud krediiditingimused mõjutavad lühiajaliste kohustuste suurust, nagu ka  kapitali- ja seeläbi ka ärikulusid)

ja 

-investeeringutest põhivahenditesse, s.o. tarneahelaga seotud
-maa ja ehitised pluss
-seadmed, autopark ja teised jaotusvahendid.

See on tüüpiline, et ettevõtete juhid mõõdavad ja analüüsivad transpordi ja ladustamiskulude jms.  ning klienditeeninduse taset, kuid tihti ei pööra tähelepanu nende poolt soetatud ja juhitud kaubavarude, ladude, maa ja sõidukipargi kapitalikuludele. Kui kapitalikulud ei moodustaks tarneahela kogukuludest märkimisväärset osa, siis tõesti, nende täpsem mõõtmine ja analüüs ei juhiks ettevõtete juhte parematele otsustele. Kuid see ei ole nii, kapitalikulud moodustavad tarneahela kogukuludest olulise osa.

Stephen Timme ettevõttest FinListics Solutions näitab, et kapitalikulud küünivad veerandini tarneahela kogukuludest, s.h. on ladustamis-, transpordi-, jaotus-, administreerimiskulud jne. pluss kapitalikulud (allikas FinListics Solutions).

Kui ettevõte on tarneahela juhtimise parendamisega algusfaasis, siis on tõenäoline, et vähenenud kaubavarudest ning põhivahendite paremast ekspluateerimisest tulenev kapitalikulude kokkuhoid üldjuhul ületab tarneahela ärikulude paremast juhtimisest tuleneva kokkuhoiu.

Tarneahela optimaalsete juhtimisotsuste tegemisel tuleb tähelepanu pöörata nii ärikuludele kui ka kapitalikuludele. Kapitalikulude mõõtmine ja analüüs võivad viia tulemuslikematele tarneahela juhtimisotsustele:

nii võib saavutada parema tasakaalu ärikulude ja tarneahelasse tehtud investeeringute vahel. Nii näiteks võivad suurenenud transpordikulud vähendada kaubavarude kapitalikulusid. Samuti viib ladustamis- ja jaotusteenuste allhange ladude ja masinapargi kapitalikulude vähenemisele;

tarneahela kogukulud (ärikulud pluss kapitalikulud) on paremini juhitud, s.t. et nad võivad alaneda;

investeeringute ekspluateerimine (tootlikus) paraneb;

saavutatakse oluline konkurentsieelis.

Edasiseks arutluseks tuleb sisse tuua kapitali hinna mõiste. Kapitali hind on oma olemuselt alternatiivkulu. Kapitali hind kujutab endast kasuminormi, mis näitab kui palju ettevõtte omanikud maksudejärgselt teeniksid ettevõttesse tehtud investeeringult kui vastavalt sama suur rahasumma oleks paigutatud teistesse äriprojektidesse. Keskmise eesti ettevõtte jaoks kapitali hind tõenäoliselt ei ole vähem kui 16 kuni 20%.  

Tarneahela kapitalikulud sõltuvad kapitali hinnast ja tarneahelasse tehtud investeeringu suurusest (kapitalikulu=kapitali hind*investeeringu suurus). USA-s FinListics Solutions-I poolt tehtud uurimus näitab, et tarneahela jaotuslogistika kuludest moodustavad kapitalikulud keskmiselt veerandi – 25%.

FinListics Solutions on uurinud Standard & Poorsi nimekirja nelja erineva tööstusharu ettevõtete kaubavarude kapitalikulusid. Igas tööstusharus jagati ettevõtted kahte kategooriasse: keskmikud ja edukamad (edukamad olid esimesed 25% nimekirja kantud ettevõtetest). Tööstusharud olid järgmised: autotööstus, tarbekaupade tootmine, jaekaubandus ja elektroonikatööstus. Uurimusest selgus väga ühene seos: kui edukatel ettevõtetel keskmisena moodustasid kaubavarude kapitalikulud ärikasumist 14-39% (sõltus tööstusharust), siis keskmikel oli vastav näitaja 37% kuni 103% ehk kaks kuni neli korda suurem.

Uuringu järeldused:

madalamate tarneahela kapitalikuludega ettevõtted pakuvad aktsionäridele kõrgemat investeeringute tootlikkust;

niisuguste ettevõtete kapitali käibekiirus on parem;

suurem osa nende kasumist re-investeeritakse põhitegevusse;

madalamad tarneahela kapitalikulud võimaldavad paindlikustada ettevõtte hinnapoliitikat (k.a. vajadusel toote hinna alandamine).

Kuigi märkimisväärne osa ettevõtetest ei mõõda ja ei analüüsi tarneahela kapitalikulusid ning järelikult ei võta neid ka arvesse vastavate juhtimisotsuste tegemisel, on see siiski hädatarvilik, kuna:

kapitalikulud moodustavad tähelepanuväärselt suure osa ettevõtte tarneahela kulutustest, samuti ärikasumist;

madalate tarneahela kapitalikuludega ettevõtted omavad olulist konkurentsieelist.

Karli Lambot
Air Cargo Estonia/ACE Logistics

Tagasi Üles
www by ch