Varssavi konventsioon, Mitteametlik tõlge

Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon Koostatud 12. oktoobril 1929. a. Varssavis

I peatükk.

TEGEVUSULATUS. DEFINITSIOONID

Artikkel 1

1. Käesolevat konventsiooni rakendatakse inimeste, pagasi või kauba rahvusvahelise veo suhtes, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest. Seda rakendatakse ka tasuta vedude suhtes, mida teostatakse lennuettevõtte õhusõidukiga.

2. Käesoleva konventsiooni tähenduses on rahvusvaheline vedu mis tahes vedu, mille korral vastavalt pooltevahelisele lepingule lähte- ja sihtpunkt, sõltumata sellest, kas veo käigus toimub vahepeatus või ümberlaadimine või mitte, asuvad kas kahe lepingupoole territooriumil või ühe lepingupoole territooriumil juhul, kui kokkulepitud peatus tehakse territooriumil, mille üle kõrgeimat võimu teostab või mida valitseb mõni muu riik, sealhulgas ka käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riik. Kokkulepitud peatusteta vedu kahe territooriumi vahel, mille üle kõrgeimat võimu teostab või mida valitseb sama lepingupool, ei ole käesoleva konventsiooni tähenduses rahvusvaheline vedu.

3. Vedu, mida teostab mitu õhuvedajat järjestikku, loetakse käesoleva konventsiooni tähenduses üheks terviklikuks veoks juhul, kui pooled käsitavad seda ühtse toiminguna või on selles kokku leppinud ühe või rea lepingutega ja kui vedu ei lakka olemast rahvusvaheline üksnes seetõttu, et eespool nimetatud leping või lepingud täidetakse täielikult territooriumil, mille üle kõrgeimat võimu teostab või mida valitseb sama lepingupool.

Artikkel 2

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse artiklis 1 toodud nõuetele vastavale veole, mida teostab riik või seaduslikult asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.

2. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata rahvusvahelistele postialaste konventsioonide alusel teostatavatele vedudele.

II peatükk.

VEODOKUMENDID I osa. Reisijapilet

Artikkel 3

1. Reisijateveo puhul peab vedaja väljastama reisijapileti, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

a) väljaandmise koht ja aeg;

b) lähte- ja sihtpunkt;

c) märge kokkulepitud peatuste kohta, jättes seejuures vedajale õiguse neid vajadusel muuta, kuid välistades, et vedu võiks sellise õiguse teostamisel lakata olemast rahvusvaheline;

d) vedaja või vedajate nimed ja aadressid;

e) märge selle kohta, et veole kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust.

2. Reisijapileti puudumine, mittetäielikkus või kaotamine ei muuda olematuks ega kehtetuks veolepingut, millele nimetatud asjaoludest hoolimata kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Kui vedaja võtab reisija pardale reisijapiletit väljastamata, ei ole vedajal õigust toetuda käesoleva konventsiooni nendele sätetele, mis välistavad tema vastutuse või piiravad seda.

II osa. Pagasikviitung

Artikkel 4

1. Pagasiveo puhul, välja arvatud reisija hoole alla jäävad väiksemad isiklikud esemed, peab vedaja väljastama pagasikviitungi.

2. Pagasikviitung tuleb koostada kahes eksemplaris, millest üks on reisijale ja teine vedajale.

3. Pagasikviitung peab sisaldama järgmisi andmeid: a

) väljaandmise koht ja aeg;

b) lähte- ja sihtpunkt;

c) vedaja või vedajate nimed ja aadressid;

d) reisijapileti number;

e) märge selle kohta, et pagas väljastatakse pagasikviitungi esitajale;

f) pakkide arv ja kaal;

g) pagasi väärtus, mis on deklareeritud vastavalt artikli 22 lõikele 2;

h) märge selle kohta, et veole kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust.

4. Pagasipileti puudumine, mittetäielikkus või kaotamine ei muuda olematuks ega kehtetuks veolepingut, mille suhtes nimetatud asjaoludest hoolimata rakendatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Kui vedaja võtab pagasi vastu pagasikviitungit väljastamata või kui pagasikviitung ei sisalda punktides d, f ja h ettenähtud andmeid, ei ole vedajal õigust toetuda käesoleva konventsiooni nendele sätetele, mis välistavad tema vastutuse või piiravad seda.

III osa. Kauba saateleht

Artikkel 5

1. Vedajal on õigus nõuda kaubasaatjalt, et see koostaks ja esitaks dokumendi, mida nimetatakse kauba saateleheks; kaubasaatjal on õigus nõuda, et vedaja nimetatud dokumendi vastu võtaks.

2. Sellise dokumendi puudumine, mittetäielikkus või kaotamine ei muuda olematuks ega kehtetuks veolepingut, millele nimetatud asjaoludest hoolimata kooskõlas artikliga 9 kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid.

Artikkel 6

1. Kauba saatelehe koostab kaubasaatja kolmes originaaleksemplaris ja annab selle üle koos kaubaga.

2. Esimesel eksemplaril peab olema märge vedajale ning kaubasaatja allkiri. Teisel eksemplaril peab olema märge kaubasaajale ning kaubasaatja ja vedaja allkiri ning see peab kaasnema kaubaga. Kolmandal eksemplaril peab olema vedaja allkiri ning pärast kauba vastuvõtmist annab vedaja selle üle kaubasaatjale.

3. Vedaja peab saatelehele alla kirjutama kauba vastuvõtmisel.

4. Vedaja allkiri võib olla antud allkirjatempliga, kaubasaatja oma trükitud või antud allkirjatempliga.

5. Kui vedaja koostab kauba saatelehe kaubasaatja palvel, käsitatakse seda kuni vastupidise tõendamiseni kui kaubasaatja nimel koostatut.

Artikkel 7

Vedajal on õigus nõuda kaubasaatjalt eraldi saatelehtede koostamist juhul, kui pakke on rohkem kui üks.

Artikkel 8

Kauba saateleht peab sisaldama järgmisi andmeid:

a) täitmise koht ja kuupäev;

b) lähte- ja sihtpunkt;

c) kokkulepitud peatused, jättes seejuures vedajale õiguse neid vajadusel muuta, kuid välistades, et vedu võiks sellise õiguse teostamisel lakata olemast rahvusvaheline;

d) kaubasaatja nimi ja aadress;

e) esimese vedaja nimi ja aadress;

f) kaubasaaja nimi ja aadress, kui see on vajalik;

g) kauba laad;

h) pakkide arv, pakendi liik ja täpne märgistus või numbrid nendel;

i) kauba kaal, kogus ja maht või mõõtmed;

j) kauba ja pakendi väline seisukord;

k) veo maksumus, kui see on kokku lepitud, maksetähtaeg ja -koht ning maksja isik;

l) kui kauba eest makstakse selle üleandmisel, siis kauba hind ja, vajaduse korral, kaasnevate kulude suurus;

m) kauba väärtus, mis on deklareeritud vastavalt artikli 22 lõikele 2;

n) kauba saatelehe eksemplaride arv;

o) dokumendid, mis anti vedajale koos kauba saatelehega;

p) veo teostamise tähtaeg ja veo marsruudi lühike kirjeldus juhul, kui nendes küsimustes on kokku lepitud;

q) märge selle kohta, et veole kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust.

Artikkel 9

Kui vedaja võtab kauba vastu kauba saatelehte koostamata või kui see ei sisalda artikli 8 punktides a kuni i (k.a) ja punktis q ettenähtud andmeid, ei ole vedajal õigust toetuda käesoleva konventsiooni nendele sätetele, mis välistavad tema vastutuse või piiravad seda.

Artikkel 10

1. Kaubasaatja vastutab tema poolt saatelehele kantud kaubaandmete õigsuse eest.

2. Kaubasaatja vastutab vedajale või muudele isikutele tekitatud kahju eest, mis on tekkinud tema esitatud andmete ebaõigsuse, ebatäpsuse või mittetäielikkuse tõttu.

Artikkel 11

1. Kauba saateleht on prima facie esmaseks tõendiks lepingu sõlmimise, kauba vastuvõtmise ja veotingimuste kohta.

2. Kauba saatelehel olevad andmed, mis käsitlevad kauba kaalu, mõõtmeid ja pakkimisviisi ning pakkide arvu, on prima facie esmaseks tõendiks nende andmete kohta. Andmed kauba koguse, mahu ja seisukorra kohta ei ole tõendiks vedaja vastu, välja arvatud juhul, kui vedaja on andmed kaubasaatja juuresolekul kontrollinud ja kauba saatelehele märkinud, või juhul, kui andmed käsitlevad kauba välist seisukorda.

Artikkel 12

1. Kõiki veolepingust tulenevaid kohustusi täitval kaubasaatjal on kauba käsutusõigus. Ta võib võtta kaupa tagasi lähte- või sihtlennuväljalt, peatada seda mis tahes maandumispaigas, anda korraldusi selle üleandmiseks sihtkohas või maandumiskohas muule isikule peale kaubasaajana kauba saatelehes märgitu ja nõuda kauba tagasisaatmist lähtelennuväljale. Sellist käsutusõigust ei tohi kaubasaatja teostada viisil, mis kahjustaks vedajat või muid kaubasaatjaid, ning ta peab tasuma kõik selle õiguse teostamisega kaasnevad kulud.

2. Kui kaubasaatja korraldusi ei ole võimalik täita, peab vedaja talle sellest viivitamata teatama.

3. Kui vedaja täidab kaubasaatja korraldusi kauba käsutamise kohta, nõudmata viimasele väljastatud kauba saatelehe eksemplari täitmist, vastutab ta igasuguse sellest tekkida võiva kahju eest mis tahes isiku ees, kelle seaduslikus valduses see kauba saatelehe eksemplar on, säilitades siiski regressiõiguse kaubasaatja ees.

4. Kaubasaatjale antud õigus lõpeb momendil, mil kaubasaajal tekib õigus kaubale vastavalt artiklile 13. Kui kaubasaaja keeldub saatelehte või kaupa vastu võtmast või kui temaga ei ole võimalik ühendust võtta, saab kaubasaatja käsutamisõiguse tagasi.

Artikkel 13

1. Eelmises artiklis toodud erandeid arvestades on kaubasaajal õigus kauba saabumisel sihtkohta nõuda vedajalt talle kauba saatelehe ja kauba üleandmist, kui ta on katnud tehtud kulud ja nõustunud kauba saatelehes kehtestatud veotingimuste täitmisega.

2. Vedaja peab kaubasaajale kauba saabumisest teatama viivitamata, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

3. Kui vedaja tunnistab kauba kaotsiminekut või kui kaup ei ole saabunud saabumistähtpäevast arvates seitsme päeva jooksul, on kaubasaajal õigus vedaja suhtes kasutada veolepingust tulenevaid õigusi. Artikkel 14 Kaubasaatja ja kaubasaaja võivad kumbki oma nimel ja sõltumata sellest, kas tegutsetakse enda või teiste huvides kasutada kõiki õigusi, mis on neile antud artiklitega 12 ja 13, eeldusel, et nad täidavad lepingust tulenevaid kohustusi.

Artikkel 15

1. Artiklites 12, 13 ja 14 sätestatu ei mõjuta ei kaubasaatja ja kaubasaaja vahelisi suhteid ega ka kolmandate isikute vastastikuseid suhteid, kelle õigused tulenevad suhetest kaubasaatja või kaubasaajaga.

2. Artiklites 12, 13 ja 14 sätestatust võib kõrvale kalduda vaid juhul, kui kauba saatelehele on tehtud asjakohane märge.

Artikkel 16

1. Kaubasaatja peab tolli-, linnatolli- või politseiformaalsuste täitmiseks vajalikud andmed ja kauba saatelehele lisatavad dokumendid esitama kaubasaajale enne kauba üleandmist. Kaubasaatja vastutab vedaja ees kahju eest, mille on põhjustanud selliste andmete või dokumentide puudumine, puudulikkus või ebaõigsus, välja arvatud juhul, kui kahju on tekkinud vedaja või tema esindajate vea tõttu.

2. Vedaja ei ole kohustatud kontrollima selliste andmete või dokumentide õigsust ega piisavust.

III peatükk. VEDAJA VASTUTUS

Artikkel 17 Vedaja vastutab kahju eest, mis on põhjustatud reisija surmast või vigastusest, kui kahju põhjustanud õnnetus toimus õhusõiduki pardal või sinna sisenemise või sealt väljumise ajal.

Artikkel 18

1. Vedaja vastutab registreeritud pagasi või kauba hävimisest, kaotsiminekust või kahjustamisest tekkinud kahju eest juhul, kui kahju põhjustanud sündmus toimus õhuveo ajal.

2. Õhuvedu eelmise lõike tähenduses hõlmab ajavahemikku, mille jooksul pagas või kaup on vedaja valduses kas lennuväljal, õhusõiduki pardal või, maandumise korral väljaspool lennuvälja, muus paigas.

3. Õhuveoks ei loeta ühtegi vedu maal, merel ega jõel, kui vedu toimub väljaspool lennuvälja. Kui sellist vedu teostatakse vastavalt õhuveo lepingule pealelaadimise, üleandmise või ümberlaadimise eesmärgil, eeldatakse kuni vastupidise tõendamiseni, et kahju põhjustajaks on õhuveo ajal asetleidnud sündmus.

Artikkel 19

Vedaja vastutab õhuveol reisijate, pagasi või kauba hilinemisest tulenenud kahju eest.

Artikkel 20

1. Vedaja ei vastuta kahju eest juhul, kui ta tõendab, et tema ja tema esindajad võtsid kõik vajalikud meetmed kahju vältimiseks või et neil ei olnud võimalik selliseid meetmeid võtta.

2. Vedaja ei vastuta kauba ja pagasi kahjustuste eest juhul, kui ta tõendab, et kahju tekkis hooletusest piloteerimisel, õhusõiduki teenindamisel või navigeerimisel ning et muude asjaolude suhtes võtsid tema ja tema esindajad kõik vajalikud meetmed kahju vältimiseks.

Artikkel 21

Kui vedaja tõendab, et kahjukannataja hooletus põhjustas kahju või aitas sellele kaasa, võib kohus vastavalt oma asukohariigi seadustele vedaja täielikult või osaliselt vastutusest vabastada.

Artikkel 22

1. Reisijateveo puhul on vedaja vastutus iga reisija kohta piiratud summaga 125 000 franki. Kui asja arutava kohtu asukohariigi seaduste kohaselt võib kahjutasu maksta perioodiliste maksetena, ei pea nende maksete koguväärtus ületama 125 000 franki. Reisija ja vedaja võivad kokku leppida ka suuremas vastutusmääras ja sõlmida sellekohase erilepingu.

2. Registreeritud pagasi veo ja kaubaveo puhul on vedaja vastutus piiratud summaga 250 franki iga kilogrammi kohta, välja arvatud juhul, kui kaubasaatja on vedajale paki üleandmisel spetsiaalselt deklareerinud selle väärtuse kättesaamisel ning on vajadusel tasunud täiendava summa. Viimasel juhul on vedaja kohustatud tasuma deklareeritud summa, kui ta ei tõenda, et see summa on suurem kauba tegelikust väärtusest.

3. Nende esemete eest, mis reisija jätab enda hoole alla, piirdub vedaja vastutus 5000 frangiga reisija kohta.

4. Ülaltoodud summad põhinevad Prantsuse frangil, mis sisaldab 65,5 milligrammi kulda prooviga 900. Nimetatud summad võib ümardatuna konverteerida mis tahes rahvuslikku valuutasse.

Artikkel 23

Vedaja vastutust vähendavad või käesolevas konventsioonis määratust madalamat vastutuse piirmäära fikseerivad sätted on kehtetud. Selliste sätete kehtetus ei muuda kehtetuks kogu lepingut, millele käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

Artikkel 24

1. Artiklites 18 ja 19 sätestatud juhtudel saab kahjunõudehagi esitada ainult vastavalt käesolevas konventsioonis kehtestatud nõuetele ja piirmääradele.

2. Artiklis 17 sätestatud juhtudel rakendatakse samuti eelmise lõike sätteid, sõltumata sellest, kes on isikud, kellel on õigus hagi esitada, ja millised on nende õigused.

Artikkel 25

1. Vedajal ei ole õigust toetuda käesoleva konventsiooni sätetele, mis vabastavad ta vastutusest või piiravad seda juhul, kui kahju põhjustas vedaja tahtliku tegevuse või tegevusetusega, mis vastavalt asja arutava kohtu asukohariigi seadustele loetakse tahtliku tegevusega samaväärseks.

2. Vedajal ei ole õigust toetuda eelmises lõikes nimetatud sätetele juhul, kui kahju põhjustas samadel asjaoludel vedaja esindaja oma tööülesandeid täites.

Artikkel 26

1. Kui selleks õigustatud isik on pagasi või kauba pretensioonideta vastu võtnud, tõendab see prima facie, et veos on kohale toimetatud heas seisukorras ja vastavalt veodokumendile.

2. Kahju avastamise korral peab pagasi või kauba vastuvõtja esitama vedajale pretensiooni kas kohe või pagasi vastuvõtmisest arvates kolme päeva jooksul või kauba vastuvõtmisest arvates seitsme päeva jooksul. Pagasi või kauba viibimise korral tuleb pretensioon esitada pagasi või kauba vastuvõtmisest arvates neljateistkümne päeva jooksul.

3. Pretensioon tuleb märkida veodokumendile või esitada eraldi kirjaliku teatega eespool mainitud tähtaja jooksul.

4. Kui eespool mainitud tähtaja jooksul pretensiooni ei esitatud, ei saa vedaja vastu hagi esitada, välja arvatud juhul, kui on tegemist vedajapoolse pettusega.

Artikkel 27

Vastutava isiku surma korral esitatakse hagi vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele tema vara seadusliku hooldaja vastu.

Artikkel 28

1. Hagi tuleb esitada hageja valikul ühe lepingupoole territooriumil asuvale kohtule, kas vedaja peamises asukohas, peakontori või esinduse asukohas, mille kaudu leping sõlmiti, või veose sihtpunkti asukohariigi kohtule.

2. Protseduurilised üksikasjad määratakse asja arutava kohtu asukohariigi seadustega.

Artikkel 29

1. Õigus nõuda kahju hüvitamist lõpeb, kui hagi ei esitata kahe aasta jooksul, arvates õhusõiduki sihtkohta saabumise päevast või päevast, mil see oleks pidanud saabuma, või päevast, mil vedu katkes.

2. Tähtaja arvutamise meetod määratakse asja arutava kohtu asukohariigi seadustega.

Artikkel 30

1. Kui vedu teostab mitu vedajat järjestikku vastavalt artikli 1 lõikele 3, kohaldatakse igale vedajale, kes võtab pardale reisijaid, pagasit või kaupa, käesoleva konventsiooni sätteid ning teda käsitatakse veolepingu ühe osalisena veo selles osas, mida teostatakse tema järelevalve all.

2. Sellise veo puhul saab reisija või tema esindaja esitada hagi ainult vedaja vastu, kelle teostatava veo ajal õnnetus või viivitus aset leidis, välja arvatud juhul, kui vastavalt erikokkuleppele on vastutuse kogu teekonna eest võtnud enda kanda esimene vedaja.

3. Pagasi ja kaubaga seoses on reisijal või kaubasaatjal õigus esitada hagi esimese vedaja vastu, reisijal või kaubasaajal viimase vedaja vastu ning lisaks võivad kõik esitada hagi vedaja vastu, kelle tegevuse ajal kaup või pagas hävis, sai kahjustada, läks kaotsi või hilines. Need vedajad vastutavad reisija, kaubasaatja või kaubasaaja ees nii kõik koos kui ka igaüks eraldi.

IV peatükk. KOMBINEERITUD VEDU KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 31

1. Kombineeritud veo puhul, mida teostatakse osaliselt õhusõidukiga ja osaliselt muu transpordivahendiga, kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid ainult õhu kaudu teostatavale veole, eeldusel, et see vastab artiklis 1 sätestatule.

2. Käesolev konventsioon ei takista pooltel kombineeritud veo puhul lisamast õhuveodokumenti muudele veoliikidele esitatavaid nõudeid, eeldusel, et õhuveole kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid.

V peatükk. ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Lepingu eritingimused ja kõik enne kahju tekkimist jõustunud erikokkulepped, mis lähevad vastuollu käesoleva konventsiooni sätetega kas rakendatava seaduse määramisel või kohtualluvust käsitlevate sätete muutmisel, on kehtetud. Kaubavedude puhul on kooskõlas käesoleva konventsiooniga lubatud erinõuded arbitraaþile, juhul, kui arbitraaþ toimub ühes artikli 28 lõikes 1 ette nähtud kohtupiirkonnas.

Artikkel 33

Käesolev konventsioon ei takista vedajal keelduda mis tahes veolepingu sõlmimisest ega kehtestada eeskirju, mis ei ole vastuolus käesoleva konventsiooniga.

Artikkel 34 Käesolevat konventsiooni ei kohaldata rahvusvahelisele veole, mida lennuettevõte teostab proovilennuna seoses uue regulaarliini avamisega ega ka veole, mida vedaja teostab tavalisest erinevas olukorras.

Artikkel 35 Mõiste päev tähendab käesolevas konventsioonis mis tahes nädalapäeva.

Artikkel 36 Konventsioon on koostatud prantsuse keeles, ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Poola Välisministeeriumi arhiivi ja millest Poola valitsus saadab igale lepingupoolele nõuetekohaselt tõestatud koopia.

Artikkel 37

1. Käesolev konventsioon tuleb ratifitseerida. Ratifitseerimisdokumendid deponeeritakse Poola Välisministeeriumi arhiivi, kes teatab deponeerimisest lepingupoolte valitsusele.

2. Käesolev konventsioon jõustub viienda ratifitseerimisdokumendi deponeerimisest üheksakümne päeva pärast. Edaspidi jõustub konventsioon selle juba ratifitseerinud lepingupoole ja seda ratifitseeriva lepingupoole suhtes üheksakümne päeva möödudes päevast, mil viimane deponeeris oma ratifitseerimisdokumendi.

3. Poola Vabariigi valitsus peab lepingupoolte valitsusele teatama konventsiooni jõustumise ja iga ratifitseerimisdokumendi deponeerimise kuupäeva.

Artikkel 38

1. Käesolev konventsioon on pärast jõustumist avatud ühinemiseks kõigile riikidele.

2. Ühinemine toimub teatega, mis saadetakse Poola Vabariigi valitsusele, kes informeerib sellest lepingupoolte valitsust.

3. Ühinemine jõustub Poola Vabariigi valitsusele teate laekumisest üheksakümne päeva pärast.

Artikkel 39

1. Lepingupool võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest Poola Vabariigi valitsusele, kes informeerib viivitamata iga lepingupoole valitsust.

2. Denonsseerimine jõustub sellest teatamisest kuue kuu pärast ja kehtib ainult denonsseerija kohta.

Artikkel 40

1. Lepingupool võib allakirjutamisel või ratifitseerimisdokumendi deponeerimisel või ühinemisel deklareerida, et ta ei kohalda vastuvõetud konventsiooni sätteid kas mitte ühelegi või mõnele tema kolooniale, protektoraadi või mandaadi all olevale territooriumile või muule territooriumile, mille üle ta teostab kõrgeimat võimu või mida ta valitseb.

2. Edaspidi võib iga lepingupool ühineda eraldi kas kõigi kolooniate, protektoraadi või mandaadi all olevate territooriumide nimel või neist ühe nimel või muu territooriumi nimel, mille üle ta teostab kõrgeimat võimu või mida ta valitseb, ja mille ta oli esimesest deklaratsioonist välja jätnud.

3. Kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega võib lepingupool konventsiooni tema kolooniate, protektoraadi või mandaadi all olevate või muude territooriumide suhtes, mille üle ta teostab kõrgeimat võimu või mida ta valitseb, denonsseerida kas kõigi suhtes korraga või igaühe suhtes eraldi.

Artikkel 41 Lepingupoolel on käesoleva konventsiooni jõustumisest kahe aasta pärast õigus kutsuda kokku uus rahvusvaheline konverents, arutamaks käesolevasse konventsiooni paranduste tegemist. Sel eesmärgil pöördub ta Prantsuse Vabariigi valitsuse poole, kes võtab vajalikud meetmed sellise konverentsi ettevalmistamiseks.

Käesolev konventsioon on koostatud Varssavis 1929. aasta 12. oktoobril ja on allakirjutamiseks avatud kuni 1930. aasta 31. jaanuarini.

Lisaprotokoll artiklile 2 Lepingupool jätab endale õiguse ratifitseerimisel või ühinemisel deklareerida, et ta ei kohalda käesoleva konventsiooni artikli 2 lõiget 1 rahvusvahelisele veole, mida teostab riik, tema koloonia, protektoraadi või tema mandaadi all olev või muu territoorium, mille üle ta teostab kõrgeimat võimu või mida ta valitseb.