Mitteametlik tõlge

RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE KONVENTSIOON

Alla kirjutatud 7. detsembril 1944 Chicagos

Eesti Vabariik ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 22. veebruari 1992. aasta otsuse alusel, ühinemisdokumendid anti üle 23. veebruaril 1992. a ning konventsioon jõustus Eesti suhtes vastavalt konventsiooni artikli 92 lõikele b.

PREAMBUL

Arvestades, et rahvusvahelise tsiviillennunduse edasine areng võib tõhusalt kaasa aidata sõprussidemete ning vastastikuse mõistmise loomisele ja säilitamisele maailma riikide ja rahvaste vahel, selle väärkasutus aga ohustada üldist turvalisust, ja arvestades, et riikide ja rahvaste vahel tuleks vältida vastuolusid ja edendada koostööd, et säilitada maailmas rahu; seetõttu allakirjutanud valitsused, olles leppinud kokku kindlates põhimõtetes ja korras, et rahvusvaheline tsiviillennundus võiks areneda ohutult ja korrapäraselt ning et oleks võimalik võrdsete võimaluste alusel luua rahvusvaheline lennuühendus, mis toimiks tõhusalt ja ökonoomselt; on sõlminud nendel eesmärkidel selle konventsiooni.

I osa AERONAVIGATSIOON I peatükk Üldpõhimõtted ja konventsiooni kohaldamine

Artikkel 1.

Suveräänsus Osalisriigid tunnustavad iga riigi täielikku ja eranditut suveräänsust õhuruumi üle oma territooriumi kohal.

Artikkel 2.

Territoorium Konventsioonis käsitatakse riigi territooriumina maismaad ja sellega piirnevat territoriaalvett, mille üle on sellel riigil suveräänsus või kõrgem võim või mis on selle riigi kaitse all või mida see riik haldab mandaadi alusel.

Artikkel 3. Tsiviil- ja riiklikud õhusõidukid

a) Konventsiooni kohaldatakse ainult tsiviilõhusõidukite suhtes ja seda ei kohaldata riiklike õhusõidukite suhtes.

b) Sõjaväe-, tolli- ja politseiteenistuses kasutatavad õhusõidukid loetakse riiklikeks õhusõidukiteks.

c) Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid.

d) Kehtestades eeskirju riiklike õhusõidukite kohta, kohustub osalisriik osutama vajalikku tähelepanu tsiviilõhusõidukite lennuohutusele.

Artikkel 4. Tsiviillennunduse väärkasutus

Tsiviillennundust kasutab osalisriik ainult kooskõlas konventsiooni eesmärkidega.

II peatükk Lend üle osalisriigi territooriumi

Artikkel 5.

Ebaregulaarsete lendude õigus Osalisriik lubab kõigil teiste osalisriikide õhusõidukitel, mis ei soorita rahvusvahelisi regulaarlende, lennata konventsiooni järgides tema territooriumile või teostada transiitlende üle tema territooriumi ning maanduda mittekaubanduslikel eesmärkidel ilma eelneva loa taotlemise kohustuseta, tingimusel et riigil, kelle territooriumi kohal lend toimub, on õigus nõuda õhusõiduki maandumist. Lennuohutust arvestades jääb igale osalisriigile õigus nõuda õhusõidukilt, mis lendab raskesti ligipääsetavate või küllaldaste navigatsiooniseadmeteta piirkondade kohal, lendamist mööda ettenähtud lennutrasse või eriloa olemasolu. Kui nimetatud õhusõiduk veab reisijaid, kaupa või posti rendi- või muu tasu eest, kuid mitte rahvusvahelise regulaarse lennuliikluse raames, on tal vastavalt artiklile 7 õigus reisijaid, kaupa või posti pardale võtta ja maha laadida, tingimusel et riik, kus selliselt peale või maha laaditakse, võib kehtestada talle vajalikud eeskirjad, tingimused või piirangud.

Artikkel 6.

Regulaarne lennuliin Regulaarset rahvusvahelist lennuliini võib teise osalisriigi territooriumile või selle kohal käitada ainult selle riigi eriloa või muu volitusega ning nimetatud loa või volituse nõudeid järgides.

Artikkel 7.

Kabotaaž Osalisriigil on õigus mitte lubada teise osalisriigi õhusõidukil võtta tema territooriumil pardale reisijaid, posti või kaupa, et vedada neid rendi- või muu tasu eest sihtkohta sama riigi territooriumil. Osalisriik kohustub mitte sõlmima kokkuleppeid, mis annaksid sellise eriõiguse teisele riigile või teise riigi lennuettevõttele, ning mitte vastu võtma sellist eriõigust teiselt riigilt.

Artikkel 8.

Piloodita õhusõit Õhusõiduk, mis on võimeline lendama ilma piloodita, võib selliselt lennata teise osalisriigi territooriumi kohal ainult selle riigi eriloal ja nimetatud loa nõudeid järgides. Osalisriik kohustub tagama, et piirkondades, mida kasutavad tsiviilõhusõidukid, juhitaks piloodita õhusõiduki lendu tsiviilõhusõidukitele ohutul viisil.

Artikkel 9.

Keelutsoon

a) Osalisriik võib sõjaliste vajaduste tõttu või ühiskondliku julgeoleku tagamiseks piirata või keelata teiste osalisriikide õhusõidukite lennud oma territooriumi mingite alade kohal, tingimusel et ei tehta vahet asjaomase riigi rahvusvahelist regulaarset lennuliini teenindavate õhusõidukite ja teiste osalisriikide samalaadse tegevusega seotud õhusõidukite vahel. Keeluala suurus ja asukoht peavad olema mõistliku suurusega ega tohi lennuliiklust asjatult segada. Osalisriigi territooriumi keelualade kirjeldused, samuti teave kõigi edaspidiste muudatuste kohta nendel aladel, tuleb edastada esimesel võimalusel teistele osalisriikidele ja Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile.

b) Osalisriigile jääb õigus erakorralistes tingimustes või erakorralise seisukorra ajal või ühiskondliku julgeoleku huvides viivitamatult ajutiselt piirata või keelata lennud kogu või osa oma territooriumi kohal, tingimusel et asjaomane piirang või keeld kehtib kõigi teiste riikide õhusõidukite suhtes, olenemata riikkondsusest.

c) Osalisriik võib oma eeskirjade kohaselt nõuda õhusõiduki sisenemisel lõigetes a ja b märgitud piirkondadesse õhusõiduki viivitamatut maandumist mõnel selleks määratud lennuväljal oma riigi territooriumil.

Artikkel 10.

Maandumine tolliteenistusega lennuväljal Osalisriigi territooriumile sisenev õhusõiduk peab maanduma selle riigi määratud lennuväljal tolli- ja muu kontrolli läbiviimiseks, kui seda nõuavad nimetatud riigi eeskirjad, välja arvatud juhul, kui konventsiooni või eriloa kohaselt on õhusõidukil lubatud lennata üle osalisriigi territooriumi ilma maandumiseta. Õhusõiduk lahkub osalisriigi territooriumilt samamoodi määratud tolliteenistusega lennuväljalt. Riik avaldab andmed tolliteenistusega lennuväljade kohta ja saadab need kooskõlas konventsiooni II osaga asutatud Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile, kes edastab need kõikidele osalisriikidele.

Artikkel 11.

Lennueeskirjade kohaldamine Vastavalt konventsioonile kohaldatakse kõikide osalisriikide õhusõidukite suhtes, olenemata õhusõiduki riikkondsusest, nende viibimise ajal osalisriigi territooriumil selle osalisriigi seadusi ja eeskirju, mis käsitlevad rahvusvahelise lennuliiklusega seotud õhusõidukite saabumist riigi territooriumile või sealt lahkumist ning õhusõidukite käitamist ja navigeerimist; nimetatud seadusi ja eeskirju peab õhusõiduk järgima asjaomase riigi territooriumile saabumisel, sealt lahkumisel või seal viibimise ajal.

Artikkel 12.

Lennureeglid Osalisriik kohustub rakendama abinõusid, et kõik õhusõidukid, mis lendavad üle tema territooriumi või manööverdavad selle piires, järgiksid selle osalisriigi reegleid ja eeskirju ning et osalisriigi riikliku registreerimismärgiga õhusõiduk, sõltumata asukohast, järgiks üle asukohamaa territooriumi lendamist või selle piires manööverdamist reguleerivaid reegleid ja eeskirju. Iga osalisriik kohustub tagama, et asjaomased eeskirjad vastavad võimalikult ulatuslikult konventsiooni nõuetele. Neutraalvete kohal lendamist reguleerivad vastavalt konventsioonile kehtestatud reeglid. Osalisriik kohustub tagama isikute, kes ei järgi ettekirjutusi, vastutusele võtmise.

Artikkel 13.

Saabumise ja vormistamise eeskirjad Osalisriigi territooriumile saabumisel, sealt lahkumisel või seal viibimise ajal peavad reisijad ja meeskond järgima, või tehakse seda nende nimel, osalisriigi seadusi ja eeskirju, mis käsitlevad õhusõiduki reisijate, meeskonna või kauba saabumist territooriumile ja sealt lahkumist, nagu sissesõidu-, vormistus-, immigratsiooni-, passi- ja tollikontrolli- ning karantiinijuhised; samuti tuleb nimetatud õigusakte järgida veetava kauba suhtes.

Artikkel 14.

Haiguste leviku tõkestamine Osalisriik kohustub rakendama tõhusaid abinõusid, et tõkestada koolera, epideemilise tüüfuse, rõugete, kollapalaviku, katku ja osalisriikide poolt mingil perioodil nimetatavate teiste selliste nakkushaiguste levikut lennuliikluse kaudu. Sel eesmärgil konsulteerivad osalisriigid vahetult asutustega, kes tegelevad õhusõidukite suhtes kohaldatavaid sanitaarmeetmeid käsitlevate rahvusvaheliste juhistega. Nimetatud konsultatsioonid ei tohi kahjustada ühegi sellekohase rahvusvahelise konventsiooni kohaldamist, millega osalisriigid võivad olla ühinenud.

Artikkel 15.

Lennujaama- ja muud sellised tasud Iga osalisriigis asuv ja tema riikkondsusega õhusõidukitele üldkasutatav lennujaam peab vastavalt artiklile 68 olema avatud samadel tingimustel ka kõikidele teiste osalisriikide õhusõidukitele. Lennuliikluse ohutuse ja kiiruse tagamiseks peavad osalisriikide õhusõidukid saama samadel tingimustel kasutada kõiki üldkasutatavaid navigatsioonivahendeid, kaasa arvatud raadioside- ja meteoroloogiateenused. Lennujaamade ning navigatsioonivahendite ja -teenuste kasutamise tasu, mille osalisriik on kehtestanud teise osalisriigi õhusõidukile või mille kehtestamiseks tal on luba, ei tohi ületada:

a) õhusõidukite puhul, mis ei soorita rahvusvahelisi regulaarlende, tasusid, mida maksavad selle riigi riikkondsusega sama klassi ja samalaadseid operatsioone teostavad õhusõidukid;

b) õhusõidukite puhul, mis sooritavad rahvusvahelisi regulaarlende, tasusid, mida maksavad selle riigi riikkondsusega samalaadseid rahvusvahelisi regulaarlende teostavad õhusõidukid. Kõik sellised tasud tuleb avaldada ja edastada Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile, tingimusel et asjahuvilise osalisriigi poolt vastava taotluse esitamisel, vaatab nõukogu läbi lennujaamade ja teiste vahendite kasutamise tasud, esitab selle kohta ettekande ja annab tasusid käsitlevad soovitused asjahuvilisele riigile või asjahuvilistele riikidele läbivaatamiseks. Osalisriik ei tohi kehtestada makse, kohustusi ega teisi tasusid ühegi osalisriigi õhusõidukile või õhusõidukil asuvatele isikutele või varale ainult õiguse eest siseneda osalisriigi territooriumile, sellest üle lennata või sealt lahkuda.

Artikkel 16.

Õhusõiduki läbiotsimine Osalisriigi pädevatel ametiasutustel on õigus ilma põhjendamatu viivituseta teostada teiste osalisriikide õhusõidukite läbiotsimist nende maandumisel või lahkumisel ning kontrollida tunnistusi ja teisi konventsiooniga ettenähtud dokumente.

III peatükk Õhusõiduki riikkondsus

Artikkel 17.

Õhusõiduki riikkondsus Õhusõidukil on selle riigi riikkondsus, kus see on registreeritud.

Artikkel 18.

Topeltregistreerimine Õhusõiduk võib olla registreeritud ainult ühes riigis, kuid õhusõidukit on võimalik ümber registreerida mõne teise riigi registrisse.

Artikkel 19.

Registreerimist reguleerivad riiklikud õigusaktid Õhusõiduk tuleb registreerida või teise osalisriigi registrisse ümber registreerida kooskõlas selle riigi seaduste ja määrustega.

Artikkel 20.

Õhusõiduki tunnusmärgid Igale rahvusvahelise lennuliiklusega seotud õhusõidukile tuleb kanda asjaomased riiklikud tunnus- ja registreerimismärgid.

Artikkel 21.

Registreerimisteade Osalisriik kohustub teise osalisriigi või Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni nõudmise korral andma informatsiooni iga selles riigis registreeritud õhusõiduki registreerimise ja omaniku kohta. Lisaks sellele edastab osalisriik Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile viimase kehtestatud korra järgi asjakohased kättesaadavad andmed selles riigis registreeritud ja regulaarselt rahvusvahelises lennuliikluses osaleva õhusõiduki omaniku ja valdaja kohta. Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon teeb selliselt saadud andmed kättesaadavaks teistele osalisriikidele nende taotluse alusel.

IV peatükk Lennuliikluse hõlbustamise abinõud

Artikkel 22.

Formaalsuste lihtsustamine Osalisriik kehtestab erieeskirjad või rakendab muid abinõusid, et hõlbustada ja kiirendada osalisriikidevahelist lennuliiklust ning vältida õhusõiduki, meeskonna, reisijate ja veoste tarbetut kinnipidamist, eriti immigratsiooni, karantiini, tolli ja vormistust käsitlevate seaduste kohaldamisel.

Artikkel 23.

Tolli- ja immigratsiooniprotsetuurid Osalisriik kohustub võimaluste piires kehtestama rahvusvahelises lennuliikluses tolli- ja immigratsiooniprotseduurid, mida vastavalt konventsioonile kehtestatakse või soovitatakse. Konventsioon ei takista tollivabade lennujaamade rajamist.

Artikkel 24.

Tollimaks

a) Kui õhusõiduk lendab teise osalisriigi territooriumile, territooriumilt või üle territooriumi, tuleb õhusõiduk tunnistada selle osalisriigi tollieeskirjade kohaselt ajutiselt tollivabaks. Teise osalisriigi territooriumile saabudes tuleb osalisriigi õhusõiduki pardal asuv kütus, määrdeõlid, varuosad, komplektseadmed ja pardavarud, mis jäävad õhusõidukisse selle riigi territooriumilt lahkumisel, vabastada tollimaksust ja inspektsioonitasust ning teistest riiklikest ja kohalikest maksudest ja lõivudest. Sellist vabastust ei kohaldata mahalaaditud kaubakogumile või kaubanimetustele, välja arvatud juhul, kui selle riigi tollieeskirjade kohaselt tuleb seda kaupa hoida tolli järelevalve all.

b) Rahvusvahelises lennuliikluses osaleva osalisriigi õhusõiduki jaoks sissetoodud tagavaraosad ja seadmed, mis on mõeldud selle riigi õhusõidukisse paigutamiseks või sellel kasutamiseks, tuleb maale lubada tollivabalt kooskõlas selle osalisriigi eeskirjadega, mis võivad seada tingimuseks mainitud kaubaartiklite hoidmise tolli järelevalve ja kontrolli all.

Artikkel 25.

Hättasattunud õhusõiduk Osalisriik kohustub võimaluste piires rakendama abinõusid tema territooriumil hättasattunud õhusõidukite abistamiseks ning lubama oma pädevate ametivõimude kontrolli all õhusõidukite omanikel või riigi, kus õhusõiduk on registreeritud, ametivõimudel rakendada olukorrale vastavaid abinõusid. Alustades kadunud õhusõiduki otsimist, teeb osalisriik koostööd ühtsete abinõude suhtes, mida võidakse konventsiooni nõuete alusel soovitada.

Artikkel 26.

Õnnetuse uurimine Kui osalisriigi õhusõidukiga juhtub teise osalisriigi territooriumil õnnetus, mis põhjustab surma või raskeid vigastusi või mis osutab õhusõiduki või aeronavigatsiooniseadmete raskele tehnilisele rikkele, korraldab riik, kus õnnetus juhtus, juurdluse, et kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni poolt soovitatud menetlustega, niivõrd kui tema seadused seda võimaldavad, välja selgitada õnnetuse asjaolud. Riigil, kus õhusõiduk on registreeritud, tuleb võimaldada määrata juurdluses osalemiseks vaatlejad; uurija riik peab edastama nimetatud riigile aruande ja tuvastatud asjaolud õnnetuse kohta.

Artikkel 27.

Patendihagiga õhusõiduki arestimisest vabastamine

a) Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud osalisriigi õhusõiduki ametlikult lubatud maandumisega lennu korral teise osalisriigi territooriumile või maandumiseta ülelennu korral selle riigi territooriumist ei tohi see riik, selle riigi kasuks keegi teine ega ükski selle riigi territooriumil asuv isik õhusõidukit arestida, kinni pidada, selle omaniku või käitaja vastu hagi esitada või muul moel sekkuda põhjusel, et õhusõiduki konstruktsioon, mehhanismid, osad, abiseadmed või tema käitamine rikuvad mingi patendi, tööstusnäidise või kasuliku mudeli õigusi, mis on kehtiva korra kohaselt kinnitatud või registreeritud riigis, kelle territooriumile õhusõiduk saabus; on kokku lepitud, et riigis, kelle territooriumile õhusõiduk saabus, ei nõuta mingil juhul tagatise andmist seoses nimetatud õhusõiduki vabastamisega arestist või kinnipidamisest.

b) Selle artikli lõiget a kohaldatakse ka osalisriigi õhusõiduki varuosade ja -seadmete ladustamisele ja õigusele neid osi ja seadmeid paigaldada osalisriigi õhusõiduki remondi ajal teise osalisriigi territooriumil, tingimusel et ühtki selliselt ladustatud patenteeritud osa ega seadet ei müüda ega levitata riigisiseselt ega ekspordita ärieesmärkidel osalisriigist, kelle territooriumile õhusõiduk saabus. c) See artikkel kehtib ainult nende konventsiooni osalisriikide suhtes, kes on (1) kas ühinenud rahvusvahelise tööstusomandi kaitse konventsiooni ja selle kõikide muudatustega või (2) on kehtestanud patendiseadused, mis tunnustavad ja annavad piisava kaitse leiutistele, mis on tehtud teistes selle konventsiooniga ühinenud riikides.

Artikkel 28.

Aeronavigatsiooniseadmed ja normikohased süsteemid Osalisriik kohustub võimaluste piires:

a) tagama oma territooriumil lennujaamade, raadioside- ja meteoroloogiateenuste ning aeronavigatsiooniseadmete kasutamise kooskõlas konventsiooni alusel soovitatavate normide ja praktikaga, et hõlbustada rahvusvahelist lennuliiklust;

b) kehtestama ja kasutusele võtma normikohased sideprotseduurid, koodi-, märgistus-, signaal- ja valgustussüsteemid ning muu käitumispraktika ja eeskirjad, mida võidakse konventsiooni alusel soovitada või kehtestada;

c) tegema koostööd rahvusvaheliste meetmete alal, et tagada lennukaartide ja -skeemide avaldamine kooskõlas normidega, mida võidakse konventsiooni alusel soovitada või kehtestada. V peatükk Nõuded õhusõidukitele

Artikkel 29.

Õhusõidukite dokumendid Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud osalisriigi õhusõiduki pardal peavad olema järgmised konventsioonile vastavad dokumendid:

a) registreerimistunnistus;

b) lennukõlblikkustunnistus;

c) meeskonnaliikmete asjaomased tunnistused;

d) lennupäevik;

e) raadiojaama luba, kui õhusõiduk on varustatud raadiojaamaga;

f) reisijate nimekiri ning pardalevõtmise koht ja sihtkohad, kui õhusõiduk veab reisijaid;

g) kauba saateleht ja üksikasjaline deklaratsioon, kui õhusõiduk veab kaupa.

Artikkel 30.

Õhusõiduki raadioseadmed

a) Viibides osalisriigi territooriumil või selle kohal, võib teise osalisriigi õhusõidukil olla raadiosaatja ainult juhul, kui riigi, kus õhusõiduk on registreeritud, vastav ametiasutus on väljastanud nimetatud seadme paigaldamis- ja kasutamisloa. Raadiosaatja kasutamine peab olema kooskõlas selle osalisriigi eeskirjadega, kelle territooriumi kohal lend toimub.

b) Raadiosaatjat tohivad kasutada ainult meeskonnaliikmed, kellel on selleks riigi, kus õhusõiduk on registreeritud, vastava ametiasutuse väljastatud eriluba.

Artikkel 31.

Lennukõlblikkustunnistus Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud õhusõidukil peab olema lennukõlblikustunnistus, mille on väljastanud või mida on tunnustanud riik, kus õhusõiduk on registreeritud.

Artikkel 32.

Personaliliikme tunnistus

a) Õhusõiduki piloodil ja rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud õhusõiduki teistel meeskonnaliikmetel peab olema pädevustunnistus ja luba, mis on väljastatud või mida tunnustatakse riigis, kus õhusõiduk on registreeritud.

b) Lendude korral osalisriigi territooriumi kohal jätab see osalisriik endale õiguse keelduda tunnustamast pädevustunnistusi ja lube, mille on tema kodanikele väljastanud teine osalisriik.

Artikkel 33.

Tunnistuste ja lubade tunnustamine Lennukõlblikkus- ja pädevustunnistusi ning lube, mille on väljastanud või mida tunnustab osalisriik, kus õhusõiduk on registreeritud, peavad tunnustama ka muud osalisriigid, tingimusel et nende tunnistuste ja lubade väljastamise või tunnustamise nõuded on samaväärsed või rangemad miinimumnormidest, mida võidakse konventsiooni alusel kehtestada.

Artikkel 34.

Lennupäevik Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud õhusõiduk peab pidama lennupäevikut, kuhu kantakse üksikasjad õhusõiduki, selle meeskonna ja iga reisi kohta sellises vormis, mis võidakse konventsiooni alusel kehtestada.

Artikkel 35.

Veosepiirangud

a) Rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud õhusõidukiga võib vedada relvi või muud sõjavarustust riigi territooriumile või territooriumi kohal ainult selle riigi loal. Iga riik määrab oma eeskirjadega, mida selle artikli mõistes käsitatakse relva või muu sõjavarustusena, võttes mõiste ühtlustamiseks arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni soovitusi.

b) Osalisriigile jääb õigus avaliku korra ja ohutuse huvides reguleerida või keelata oma territooriumile või üle selle ka lõikes a loetlemata kauba vedu, tingimusel et ei tehta vahet oma riigi rahvusvahelisse lennuliiklusse kaasatud õhusõidukite ja teiste osalisriikide õhusõidukite vahel; samuti peab osalisriik tagama, et ei piirataks õhusõidukil käitamis- ja navigeerimisseadmete või meeskonna ja reisijate ohutuse tagamiseks vajalike seadmete vedu ja kasutamist.

Artikkel 36.

Fotografeerimisvahendid Osalisriik võib keelata või reguleerida õhusõidukites fotografeerimisvahendite kasutamist oma territooriumi kohal.

VI peatükk Rahvusvahelised normid ja soovitatav praktika

Artikkel 37.

Rahvusvaheliste normide ja protseduuride kasutuselevõtmine Osalisriik kohustub tegema koostööd, et tagada õhusõidukeid, personali, lennutrasse ja abiteenistusi käsitlevate eeskirjade, normide, protseduuride ja korralduste suurim võimalik ühtsus kõikides küsimustes, mis aitaksid hõlbustada ja arendada ühtset lennuliiklust. Sel eesmärgil kehtestab Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon rahvusvahelised normid, soovitatava praktika ja protseduurid, neid vajaduse korral muutes, järgmiste küsimuste kohta:

a) sidesüsteemid ja aeronavigatsioonivahendid, sealhulgas maamärgid;

b) lennujaamade ja maandumisalade omadused;

c) lennureeglid ja lennuliikluse juhtimine;

d) lennutegevuse ja tehnilise personali litsentseerimine;

e) õhusõiduki lennukõlblikkus;

f) õhusõiduki registreerimine ja identifitseerimine;

g) meteoroloogilise informatsiooni kogumine ja vahetamine;

h) lennupäevikud;

i) lennukaardid ja -skeemid;

j) tolli- ja immigratsiooniprotseduurid;

k) hättasattunud õhusõiduk ja õnnetuse uurimine; samuti muud lennuliikluse ohutuse, regulaarsuse ja tõhususe küsimused, mille käsitlemine võib osutuda vajalikuks.

Artikkel 38.

Kõrvalekaldumised rahvusvahelistest normidest ja protseduuridest Kui riik ei suuda järgida mõnda rahvusvahelist normi või protseduuri, või viia oma eeskirjad ja tegevus täielikku vastavusse mõne rahvusvahelise normi või protseduuriga pärast nende muutmist, või peab ta vajalikuks juurutada eeskirju või tegevust, mis erinevad mingis üksikasjas rahvusvaheliste normidega kehtestatust, peab ta viivitamatult teavitama Rahvusvahelist Tsiviillennundusorganisatsiooni erinevustest oma praktika ja rahvusvaheliste normide vahel. Rahvusvaheliste normide muutmise korral peab riik, kes ei tee asjaomaseid muudatusi oma eeskirjades või praktikas, teavitama sellest nõukogu rahvusvahelise normi muudatuse vastuvõtmisest kuuekümne päeva jooksul või viitama tegevusele, mida ta kavatseb ette võtta. Sellisel juhul peab nõukogu teatama viivitamatult teistele riikidele erinevustest rahvusvahelise normi ühe või mitme üksiksätte ja asjaomase riigi praktika vahel.

Artikkel 39.

Märked tunnistusel ja tegevusloal

a) Lennukõlblikkustunnistusele tuleb märkida või lisada loetelu kõigist üksikasjadest, mille suhtes õhusõiduk või selle osa tunnistuse andmise ajal ei vasta rahvusvahelisele lennukõlblikkus- või kvaliteedinormile.

b) Tegevusloale tuleb märkida või sellele lisada loetelu kõigist üksikasjadest, mille suhtes isik ei vasta selle kategooria tegevusloa või tunnistuse rahvusvahelisele normile.

Artikkel 40.

Märgetega tunnistuse ja tegevusloa kehtivus Märgetega tunnistuse või tegevusloaga õhusõiduk või isik võib osaleda rahvusvahelises lennuliikluses ainult selle riigi või selliste riikide loal, kelle territooriumile ta saabub. Sellise õhusõiduki või selle sertifitseeritud osa registreerimine või kasutamine muus riigis, kui õhusõiduki või selle osa algselt sertifitseerinud riigis, jääb selle riigi otsustada, kuhu õhusõiduk või selle osa imporditakse.

Artikkel 41.

Lennukõlblikkusnormide tunnustamine Seda peatükki ei kohaldata sellist tüüpi õhusõidukite ja õhusõiduki seadmete suhtes, mille prototüüp on esitatud pädevatele riiklikele ametitele sertifitseerimiseks sellise seadme kohta rahvusvahelise lennukõlblikkusnormi vastuvõtmise kuupäevast arvates enne kolme aasta möödumist.

Artikkel 42.

Personali pädevusnormide tunnustamine Seda peatükki ei kohaldata personali suhtes, kelle tunnistused on välja antud enne asjaomase personalialase rahvusvahelise pädevusnormi esmase vastuvõtmise kuupäevast ühe aasta möödumist; kuid igal juhul kohaldatakse neid personali suhtes, kelle tunnistused kehtivad sellise normi vastuvõtmise kuupäevast arvates veel viis aastat.

II osa RAHVUSVAHELINE TSIVIILLENNUNDUSORGANISATSIOON

VII peatükk Organisatsioon

Artikkel 43.

Nimetus ja struktuur Konventsiooniga luuakse organisatsioon nimetusega Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon. See koosneb assambleest, nõukogust ja teistest organitest, mis võivad osutuda vajalikuks.

Artikkel 44. Eesmärk

Organisatsiooni eesmärgiks ja ülesandeks on välja töötada rahvusvahelise lennuliikluse põhimõtted ja meetodid ning aidata kaasa rahvusvahelise lennutranspordi planeerimisele ja arendamisele eesmärgiga:

a) tagada rahvusvahelise tsiviillennunduse ohutu ja korrapärane areng kogu maailmas;

b) toetada õhusõidukite ehitamist ja käitamist rahumeelsetel eesmärkidel;

c) toetada rahvusvahelise tsiviillennunduse lennuliinide, -väljade ja navigatsiooniseadmete arengut;

d) rahuldada maailma rahvaste vajadusi ohutu, regulaarse, tõhusa ja ökonoomse lennutranspordi järele;

e) ära hoida majanduslikke kulutusi, mida põhjustab ebamõistlik konkurents;

f) tagada osalisriikide õiguste täielik austamine ja õiglased võimalused osalisriigi jaoks rahvusvahelise lennuliiklusega seotud lennuettevõtete käitamisel;

g) vältida osalisriikide diskrimineerimist;

h) kaasa aidata rahvusvahelise lennuohutuse tagamisele;

i) aidata üldiselt kaasa rahvusvahelise tsiviillennunduse igakülgsele arendamisele.

Artikkel 45*. Alaline asukoht

Organisatsiooni alaline asukoht määratakse Ajutise Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni Ajutise Assamblee lõppistungil. Nimetatud organisatsioon on loodud rahvusvahelise tsiviillennunduse ajutise lepinguga, mis on alla kirjutatud 7. detsembril 1944. a. Chicagos. Ajutiselt võib asukoha mujale üle viia nõukogu otsusega, püsivalt aga assamblee otsusega. Asjaomane otsus tuleb vastu võtta assamblee poolt määratud häälte arvuga. Selliselt otsustatud häälte arv peab olema vähemalt kolm viiendikku osalisriikide üldarvust. [Siin ja edaspidi tähistab * Assamblee poolt muudetud sätteid.]

Artikkel 46. Assamblee esimene istung

Nimetatud ajutise organisatsiooni Ajutine nõukogu kutsub assamblee esimese istungi kokku kohe pärast konventsiooni jõustumist ajutise nõukogu määratud ajal ja kohas.

Artikkel 47.

Õigusvõime Organisatsioonil peab iga osalisriigi territooriumil olema tema ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime. Talle tuleb tagada täielik õigussubjektsus kõikjal, kus see on kooskõlas asjaomase riigi põhiseaduse ja muude seadustega.

VIII peatükk Assamblee

Artikkel 48. Assamblee istungid ja hääletamine

a) Nõukogu kutsub assamblee kokku vähemalt kord kolme aasta jooksul nõukogule sobival ajal ja sobivas kohas. Assamblee erakorralist istungit võib pidada igal ajal kas nõukogu kutsel või taotluse alusel, mille on peasekretärile esitanud vähemalt üks viiendik osalisriikide üldarvust.*

b) Kõikidel osalisriikidel on võrdne õigus olla esindatud assamblee istungitel ja igal osalisriigil on üks hääl. Osalisriike esindavaid delegaate võivad abistada tehnilised nõuandjad, kes võivad istungitel osaleda ilma hääleõiguseta.

c) Kvoorumi olemasoluks on nõutav osalisriikide enamuse kohalolek assamblee istungitel. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võetakse assamblee otsused vastu poolthäälte enamusega.

Artikkel 49. Assamblee õigused ja kohustused

Assamblee õigused ja kohustused on järgmised:

a) valida igal istungil selle juhataja ja teised ametiisikud;

b) valida kooskõlas IX peatükiga osalisriigid, kes peavad olema esindatud nõukogus;

c) vaadata läbi nõukogu aruanded ja rakendada nende alusel asjakohaseid abinõusid ning teha otsuseid igas küsimuses, mille nõukogu on talle esitanud;

d) määrata kindlaks oma menetlusreeglid ja moodustada abikomisjonid, mida assamblee peab vajalikuks ja soovitavaks;

e) hääletada aastaeelarve üle ja määrata organisatsiooni rahalised korraldused vastavalt XII peatükile;*

f) üle vaadata kulutused ja kinnitada organisatsiooni finantsaruanded; g

) omal äranägemisel edastada nõukogule, abikomisjonile või mõnele teisele organile nende tegevusvaldkonda kuuluv küsimus; h) delegeerida nõukogule õigusi ja volitusi, mis on vajalikud või soovitavad organisatsiooni kohustus

te täitmiseks, ja igal ajal tühistada või muuta delegeeritud volitusi;

i) täita XIII peatüki asjakohaseid sätteid;

j) vaadata läbi konventsiooni sätete uuendamis- või muutmisettepanekuid ja nende heakskiitmisel soovitada neid osalisriikidele vastavalt XXI peatükile;

k) tegelda kõigi organisatsiooni tegevusvaldkonda kuuluvate küsimustega, mis ei ole kinnistatud nõukogule.

IX peatükk Nõukogu

Artikkel 50. Nõukogu koosseis ja valimine

a) Nõukogu on alaline assamblee ees vastutav organ. Ta koosneb kolmekümne kolmest assamblee poolt valitud osalisriigist. Valimised toimuvad assamblee esimesel istungil ja edaspidi iga kolme aasta järel; nii valitud nõukogu liikmed täidavad oma kohustusi järgmiste valimisteni.*

b) Nõukogu liikmete valimisel tagab assamblee võrdväärse esindatuse:

1) riikidele, kellel on lennutranspordis juhtiv osa;

2) riikidele, keda ei ole muul viisil koosseisu arvatud ja kes osutavad suurimat kaasabi rahvusvahelise tsiviillennuliikluse vahenditega varustamisel, ja

3) riikidele, keda ei ole muul viisil koosseisu arvatud ja kelle valimine kindlustab kõigi põhiliste maailma geograafiliste piirkondade esindatuse nõukogus. Kõik nõukogu vakantsed kohad täidab assamblee võimalikult kiiresti, iga selliselt nõukogusse valitud osalisriik täidab oma kohustusi aja jooksul, mis jäi tema eelkäija ametisse määratud aja lõppemiseni.

c) Osalisriigi esindaja nõukogus ei või olla aktiivselt seotud rahvusvahelise lennuliini käitamisega ega osaleda selles finantshuvidega.

Artikkel 51. Nõukogu esimees

Nõukogu valib oma esimehe kolmeaastaseks ametiajaks. Teda võib tagasi valida. Tal ei ole hääleõigust. Nõukogu valib oma liikmete hulgast ühe aseesimehe või mitu aseesimeest, kellel esimehe kohuseid täites säilib hääleõigus. Esimees ei pea olema valitud nõukogu liikmete hulgast, kui aga osutub valituks nõukogu liige, siis loetakse tema koht vakantseks ja täidetakse uue esindajaga samast osalisriigist. Esimehe kohustused on:

a) kutsuda kokku nõukogu, õhutranspordikomitee ja aeronavigatsioonikomisjoni koosolekud;

b) esindada nõukogu;

c) täita nõukogu nimel talle nõukogu poolt antud ülesandeid.

Artikkel 52. Hääletamine nõukogus

Nõukogu otsuseid kiidetakse heaks liikmete häälteenamusega. Nõukogu võib teatud küsimustes delegeerida otsustusõiguse oma liikmetest moodustatud komiteele. Asjaomane osalisriik võib nõukogu komitee otsuse peale nõukogule edasi kaevata.

Artikkel 53. Hääleõiguseta osavõtt Osalisriik võib ilma hääleõiguseta osaleda nõukogus ja selle komiteedes iga tema huve käsitleva küsimuse läbivaatamisel. Nõukogu liige ei saa hääletada vaidluse läbivaatamisel nõukogus, kui ta on üks pooltest.

Artikkel 54. Nõukogu kohustused

Nõukogu:

a) esitab assambleele aastaaruanded;

b) viib ellu assamblee juhiseid ja täidab konventsiooniga temale pandud kohustusi ja ülesandeid;

c) määrab oma organisatsioonilise struktuuri ja menetlusreeglid;

d) nimetab ametisse lennutranspordikomitee ning määrab selle kohustused. Komitee on vastutav nõukogu ees, mille esindajate seast tuleb valida komitee liikmed;

e) moodustab lennuliikluskomisjoni kooskõlas X peatükiga;

f) haldab organisatsiooni rahasid kooskõlas XII ja XV peatükiga;

g) määrab nõukogu esimehe töötasu;

h) nimetab kõrgeima täidesaatva ametiisiku – peasekretäri, samuti korraldab muu vajaliku personali nimetamise kooskõlas XI peatükiga;

i) tellib, kogub, uurib ja avaldab lennuliikluse arengut ja rahvusvaheliste lennuliinide käitamist käsitlevat informatsiooni, kaasa arvatud informatsioon käitamiskulude ja lennuettevõtetele riiklikest fondidest makstavate toetuste üksikasjadest;

j) teatab osalisriikidele konventsiooni igast rikkumisest, samuti igast nõukogu soovituse või otsuse täitmata jätmisest;

k) esitab assambleele ettekande konventsiooni iga rikkumise kohta, kus osalisriik ei võta vajalikke meetmeid rikkumise kohta teate saamisest mõistliku aja jooksul;

l) kooskõlas konventsiooni VI peatükiga kehtestab rahvusvahelised normid ja soovitatava praktika, nimetades neid konventsiooni lisadeks, ning teavitab kõiki osalisriike võetud meetmetest;

m) vaatab läbi lennuliikluskomisjoni soovitused lisade muutmise kohta ja rakendab abinõusid kooskõlas XX peatükiga;

n) vaatab läbi osalisriigi tõstatatud konventsiooniga seotud mis tahes küsimuse.

Artikkel 55. Nõukogu õigused

Nõukogu võib:

a) piirkondlikul või muul alusel luua allkomisjone seal, kus see on otstarbekas ja kogemuste põhjal soovitatav, ning määratleda riikide või lennuettevõtete rühmad, kellega koos või kelle kaudu ta saab rakendada abinõusid konventsiooni eesmärkide saavutamiseks;

b) delegeerida lennuliikluskomisjonile kohustusi lisaks konventsioonis sätestatule ja delegeeritud volitusi igal ajal tühistada või muuta;

c) läbi viia uuringuid lennutranspordi ja lennuliikluse kõigi rahvusvahelise tähtsusega aspektide kohta, edastada oma uuringute tulemusi osalisriikidele ning aidata kaasa osalisriikide infovahetusele lennutranspordi ja -liikluse küsimustes;

d) analüüsida kõiki lennutranspordi korraldamise ja käitamise küsimusi, sealhulgas rahvusvahelise omandi ning rahvusvaheliste kauglennuliinide käitamise üksikasju, ja selle põhjal esitada assambleele asjaomased plaanid;

e) uurida osalisriigi palvel igat olukorda, mis võib takistada rahvusvahelise lennuliikluse arengut ja mida oleks võimalik vältida; sellise uuringu järel võib nõukogu välja anda soovituslikku laadi dokumente. X peatükk Lennuliikluskomisjon

Artikkel 56. Komisjoni liikmete esitamine ja määramine

Lennuliikluskomisjon koosneb viieteistkümnest liikmest, kelle määrab nõukogu osalisriikide esitatud isikute hulgast. Neil isikutel peab olema vastav kvalifikatsioon ja teaduslik-praktiline kogemus lennunduse valdkonnas. Nõukogu pöördub kõikide osalisriikide poole taotlusega kandidaatide esitamiseks. Lennuliikluskomisjoni esimehe määrab nõukogu.*

Artikkel 57. Komisjoni kohustused

Lennuliikluskomisjon peab:

a) läbi vaatama konventsiooni lisade muudatused ja soovitama neid nõukogule kinnitamiseks;

b) moodustama tehnilised alakomisjonid, milles võib soovi korral olla esindatud iga osalisriik;

c) nõustama nõukogu lennuliikluse edendamiseks ja arendamiseks vajaliku informatsiooni kogumise ja selle liikmesriikidele edastamise küsimustes.

XI peatükk Personal

Artikkel 58. Personali ametisse nimetamine

Vastavalt assamblee kehtestatud juhenditele ja konventsioonile peab nõukogu kindlaks määrama korra, mille järgi nimetatakse ametisse peasekretär ja organisatsiooni muu personal, lõpetatakse ametisuhe, väljaõppe-, palga ja toetuste maksmise ning teenistustingimused. Nõukogu võib tööle võtta iga osalisriigi kodanikke või kasutada nende teenuseid.

Artikkel 59. Personali rahvusvahelisus

Nõukogu esimees, peasekretär ja muu personal ei tohi taotleda ega saada oma kohustuste täitmise kohta juhendeid organisatsiooniväliselt ametkonnalt. Osalisriik kohustub täielikult arvestama personali kohustuste rahvusvahelise iseloomuga ja mitte mõjutama oma kodanikke nende kohustuste täitmisel.

Artikkel 60. Personali puutumatus ja eesõigused

Osalisriik kohustub oma põhiseadusliku korra piires tagama nõukogu esimehele, peasekretärile ja organisatsiooni muule personalile samasuguse puutumatuse ja samasugused eesõigused, nagu tagatakse teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastavale personalile. Kui saavutatakse üldine rahvusvaheline kokkulepe tsiviilteenistujate puutumatuse ja eesõiguste kohta, siis tuleb esimehele, peasekretärile ja organisatsiooni muule personalile tagada puutumatus ja eesõigused vastavalt nimetatud kokkuleppele.

Artikkel 61.* Eelarve ja kulude jaotamine

Nõukogu esitab assambleele aastaeelarved, aastaaruanded kontode kohta ja kõikide laekumiste ja väljaminekute prognoosid. Assamblee võtab hääletamisel vastu eelarved koos kõigi võimalike, tema arvates vajalike muudatustega ja jaotab organisatsiooni kulud õiglaselt assamblee kehtestatud alusel liikmesriikide vahel, välja arvatud vastavalt XV peatükile maksustamisega nõustunud riigid.

Artikkel 62. Hääleõiguse peatamine

Assambleel on õigus peatada iga liikmesriigi hääleõigus assamblees ja nõukogus, kui see oma finantskohustusi organisatsiooni ees mõistliku ajavahemiku jooksul ei täida.

Artikkel 63. Delegatsiooni ja teiste esindajate kulud

Osalisriik kannab oma delegatsiooni kulud assamblees ja nõukogu töös ning organisatsiooni abikomiteedesse või -komisjonidesse määratud isikute ülalpidamis-, reisi- ja muud kulud. XIII peatükk Muud rahvusvahelised kokkulepped

Artikkel 64. Julgeolekukokkulepped

Organisatsioon võib oma pädevusse kuuluvates lennundusküsimustes, mis võivad otseselt mõjutada julgeolekut maailmas, sõlmida assamblee hääletuse alusel asjaomaseid kokkuleppeid ülemaailmsete organisatsioonidega, mille riigid on loonud rahu säilitamiseks maailmas.

Artikkel 65. Kokkulepped muude rahvusvaheliste institutsioonidega

Nõukogu võib organisatsiooni nimel sõlmida lepinguid teiste rahvusvaheliste institutsioonidega ühiste teenuste osutamiseks ja personali töö ühiseks korraldamiseks ning assamblee heakskiidul sõlmida muid organisatsiooni tööd hõlbustavaid kokkuleppeid.

Artikkel 66. Muude lepingutega seotud kohustused

a) Organisatsioon täidab talle 7. detsembril 1944. a Chicagos koostatud rahvusvahelise lennutransiidi lepinguga ja rahvusvahelise lennutranspordi lepinguga pandud kohustusi vastavalt lepingutes kehtestatud piiridele ja tingimustele.

b) Assamblee ja nõukogu liikmed, kes ei ole heaks kiitnud 7. detsembril 1944. a Chicagos koostatud rahvusvahelise lennutransiidi lepingut ja rahvusvahelise lennutranspordi lepingut, ei oma hääleõigust vastavalt lepingule assambleele või nõukogule arutada antud küsimustes.

III osa RAHVUSVAHELINE LENNUTRANSPORT

XIV peatükk Informatsioon ja aruanded

Artikkel 67. Aruannete esitamine nõukogule

Osalisriik kohustub tagama, et tema rahvusvahelised lennuettevõtjad esitavad nõukogule vastavalt nõukogu kehtestatud nõuetele aruanded lennureiside kohta, kulude statistika ja finantskokkuvõtted, näidates muu hulgas ära kõik laekumised ja nende allikad. XV peatükk Lennuväli ja muud lennuliikluse rajatised ja teenistused

Artikkel 68. Lennujaamade ja -trasside määramine

Osalisriik võib kooskõlas konventsiooniga määrata oma territooriumi kohal marsruudi, mida iga rahvusvaheline lend peab järgima, ning lennujaamad, mida sellise lennu puhul võib kasutada.

Artikkel 69. Lennuliikluse rajatiste ja teenistuste täiustamine

Kui nõukogu on arvamusel, et osalisriigi lennujaamad, raadioside- ja meteoroloogiateenistused ning muud lennuliikluse rajatised ja teenistused ei järgi olemasolevate või planeeritavate rahvusvaheliste lendude ohutus-, regulaarsus- ega tõhususnõudeid, siis nõukogu konsulteerib otseselt asjaomaste ja teiste asjahuviliste riikidega, et leida vahendeid olukorra parandamiseks, ning annab sellekohaseid soovitusi. Osalisriik ei riku konventsiooni, kui ta neid soovitusi ei täida.

Artikkel 70. Lennuliikluse rajatiste ja teenistuste rahastamine

Osalisriik võib artiklis 69 sätestatud asjaolude ilmnemisel sõlmida nõukoguga lepingu asjaomaste ettepanekute elluviimiseks. Riik võib kohustuda kandma kõik sellise lepingu täitmise kulud. Kui riik nii ei otsusta, võib nõukogu riigi taotlusel nõustuda täielikult või osaliselt kulusid kandma.

Artikkel 71. Rajatiste varustamine ja hooldus nõukogu poolt

Osalisriigi taotlusel võib nõukogu nõustuda varustama, mehitama, hooldama ja juhtima kõiki või osa lennujaamu, raadioside- ja meteoroloogiateenistusi ning teisi lennuliikluse rajatisi ja teenistusi, mida teised osalisriigid vajavad oma rahvusvaheliste lennuliinide ohutuks, regulaarseks ja tõhusaks käitamiseks selle riigi territooriumil, ning võib kehtestada vahendite ja teenuste kasutamise eest õiglased tasud.

Artikkel 72. Maa omandamine või kasutamine

Kui rajatiste ja teenistuste teenindamiseks, mida osalisriigi taotlusel täielikult või osaliselt rahastab nõukogu, on vajalik maa, siis see riik kas eraldab ise maa-ala, säilitades soovi korral omandiõiguse, või võimaldab nõukogul seda maa-ala kasutada mõistlikel tingimustel kooskõlas selle riigi seadustega.

Artikkel 73. Rahaliste vahendite kulutamine ja hindamine

Vastavalt XII peatükile võib nõukogu assamblee eraldatud rahaliste vahendite piires teha jooksvaid kulutusi organisatsiooni üldistest rahalistest vahenditest selles peatükis nimetatud eesmärkidel. Nõukogu jaotab õiglaselt selle peatüki eesmärkide saavutamiseks vajalikud kapitalimahutused kokkulepitud osades maksmiseks riikide vahel, kes on selleks andnud nõusoleku ja kelle lennuettevõtted asjaomaseid rajatisi ja teenistusi kasutavad. Nõukogu võib samuti kehtestada selleks nõusoleku andnud riikidele sissemaksed vajalikeks käitamiskuludeks.

Artikkel 74. Tehniline abi ja tulude kasutamine

Kui nõukogu annab osalisriigi taotlusel laenuks raha või varustab osaliselt või täielikult lennujaamad või muud rajatised ja teenistused, võib kokkulepe selle riigi nõusolekul ette näha tehnilist abi lennujaamade ja muude rajatiste ja teenistuste juhtimisel ja käitamisel, käitamiskulude ja laenuintresside tasumist ning laenu tagasimakseid nende käitamistuludest.

Artikkel 75. Rajatiste ja teenistuste nõukogult ülevõtmine

Osalisriik võib igal ajal lahti öelda oma kooskõlas artikliga 70 võetud kohustusest ja võtta üle lennujaamad ning muud rajatised ja teenistused, mida nõukogu tema territooriumil vastavalt artiklitele 71 ja 72 varustas, makstes nõukogule summa, mida nõukogu peab tingimusi arvestades mõistlikuks. Kui riik ei nõustu nõukogu määratud summaga, võib ta nõukogu otsuse peale edasi kaevata assambleele, kes võib nõukogu otsuse kinnitada või selle muuta.

Artikkel 76. Rahaliste vahendite tagastamine

Kui algsed laenud olid rahastanud riigid vastavalt artiklile 73, siis raha, mis laekub nõukogule tagasimaksetest vastavalt artiklile 75 ja intressidest ning laenude tagasimaksetest vastavalt artiklile 74, tagastatakse riikidele proportsionaalselt algselt sissemakstud summadega. XVI peatükk Ühisettevõtted ja ühised lennuliinid

Artikkel 77. Ühise tegutsemisloaga ettevõtted

Konventsioon ei takista kahel või enamal osalisriigil luua ühiseid lennuettevõtteid või rahvusvahelisi käitamisettevõtteid ega võtta ühiskasutusse lennuliine kõikidel marsruutidel ja kõikides piirkondades; kuid sellised ettevõtted või asutused ja ühisliinid peavad olema kooskõlas lepingute nõukogus registreerimise ja muude konventsiooni sätetega. Nõukogu määrab, millisel viisil kohaldatakse konventsiooni õhusõidukite riikkondsust reguleerivaid sätteid õhusõidukitele, mida käitavad rahvusvahelised lennuettevõtted.

Artikkel 78. Nõukogu kohustus

Nõukogu võib soovitada asjaomastele osalisriikidele moodustada ühisettevõtteid lennuliinide käitamiseks kõikidel marsruutidel ja kõikides piirkondades.

Artikkel 79. Lennuettevõtetes osalemine

Riik võib osaleda ühistes lennuettevõtetes või ühiskäitamise kokkulepetes kas oma valitsuse või valitsuse määratud ühe või mitme lennuettevõtte kaudu. Need ettevõtted võivad asjaomase riigi äranägemisel olla kas osaliselt või täielikult riigi- või eraomanduses.

IV osa LÕPPSÄTTED

XVII peatükk Teised lennuliikluslepingud ja -kokkulepped

Artikkel 80. Pariisi ja Havanna konventsioonid

Osalisriik kohustub konventsiooni jõustumisel viivitamatult edastama 13. oktoobril 1919. a Pariisis alla kirjutatud lennuliikluse reguleerimise konventsiooni ja 20. veebruaril 1928. a Havannas alla kirjutatud kommertslennunduse konventsiooni denonsseerimise teate, juhul kui ta on nendega ühinenud. Osalisriikidevahelistes suhetes on käesoleval konventsioonil eelnimetatud Pariisi ja Havanna konventsioonide suhtes ülimuslik jõud.

Artikkel 81. Lepingute registreerimine

Kõik lennuliikluslepingud, mis kehtisid konventsiooni jõustumise hetkel ja mille olid sõlminud osalisriik ja muu riik, või osalisriigi lennuettevõte ja muu riik või selle lennuettevõte, tuleb kohe nõukogus registreerida.

Artikkel 82. Vastuoluliste kokkulepete tühistamine

Osalisriigid tunnustavad, et konventsioon tühistab kõik nendevahelised kohustused ja lepped, mis on konventsiooniga vastuolus, ning kohustuvad mitte võtma selliseid kohustusi ja mitte sõlmima selliseid lepinguid. Osalisriik, kes enne organisatsiooni astumist on võtnud endale kohustusi, mis on vastuolus konventsiooniga, riigi suhtes, kes ei ole lepinguga ühinenud, või sellise riigi kodaniku või osalisriigi kodaniku suhtes, astub kohe samme kohustustest vabanemiseks. Kui osalisriigi lennuettevõte on võtnud endale selliseid vastuolulisi kohustusi, teeb selle lennuettevõtte asukohariik kõik võimaliku, et need tühistada viivitamatult ja igal juhul taotleb nende tühistamist seaduslikul alusel pärast konventsiooni jõustumist.

Artikkel 83. Uute kokkulepete registreerimine

Eelmise artikli alusel võib osalisriik sõlmida kokkuleppeid, mis on kooskõlas konventsiooniga. Iga selline kokkulepe tuleb kohe registreerida nõukogus, kes avaldab teatise võimalikult kiiresti. Artikkel 83 bis*. Mõningate ülesannete ja kohustuste ülekandmine

a) Arvestamata artikleid 12, 30, 31 ja artikli 32 lõiget a, kui osalisriigis registreeritud õhusõidukit käitab õhusõiduki liisingu-, tšarter- või vahetuslepingu või muu sellise kokkuleppe alusel käitaja, kelle põhitegevuskoht või selle puudumisel alaline asukoht on teises osalisriigis, võib registririik kooskõlastatult asjaomase riigiga kanda talle üle kõik oma kohustused või osa oma kohustustest, mis on sätestatud artiklites 12, 30, 31 ja artikli 32 lõikes a, selle õhusõiduki suhtes. Registririik vabastatakse sel juhul vastutusest ülekantud ülesannete ja kohustuste suhtes.

b) Ülekandmine ei jõustu teiste osalisriikide suhtes enne, kui asjaomane riikidevaheline leping on registreeritud nõukogus ja avaldatud vastavalt artiklile 83 või lepingust ja selle sisust on lepingu osalisriik otse teavitanud teisi osalisriike või asjaomaseid riike.

c) Selle artikli lõikeid a ja b kohaldatakse ka artiklis 77 ettenähtud juhtudel. Märkus. 6. oktoobril 1980. a. otsustas assamblee lisada Chicago konventsioonile artikli 83 bis. Vastavalt konventsiooni artikli 94 punktile a jõustus muudatus selle ratifitseerinud riikide suhtes 20. juunil 1997. a. XVIII peatükk Vaidlused ja kohustuste täitmata jätmine

Artikkel 84

Kui konventsiooni ja selle lisade tõlgendamist või kohaldamist käsitlevat lahkarvamust kahe või enama osalisriigi vahel ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, tuleb see vaidluses osaleva riigi taotlusel lahendada nõukogul. Nõukogu liige ei või hääletada sellise vaidluse lahendamisel, milles ta ise osaleb. Osalisriik võib nõukogu otsuse vastavalt artiklile 85 edasi kaevata asjaomase juhtumi lahendamiseks kooskõlastatult teiste vaidluses osalejatega moodustatud vahekohtusse või alalisse rahvusvahelisse kohtusse. Igast edasikaebusest tuleb nõukogu teavitada nõukogu otsuse kohta teate saamisest kuuekümne päeva jooksul.

Artikkel 85. Vahekohtu menetlus

Kui nõukogu otsus on edasi kaevatud, kuid mõni vaidluses osalev osalisriik ei ole ühinenud alalise rahvusvahelise kohtu statuudiga või vaidluses osalevad osalisriigid ei suuda kokku leppida vahekohtu valikus, nimetab iga vaidluses osalev osalisriik ühe vahekohtuniku, kes koos nimetavad neutraalse vahekohtuniku. Kui vaidluses osalev osalisriik ei suuda nimetada vahekohtunikku edasikaebuse esitamise päevast kolme kuu jooksul, nimetab vahekohtuniku nõukogu esimees riigi nimel pädevate ja kättesaadavate isikute nimekirjast, mis on nõukogu käsutuses. Kui vahekohtunikud ei suuda kolmekümne päeva jooksul kokku leppida neutraalse vahekohtuniku suhtes, nimetab neutraalse vahekohtuniku nõukogu esimees eelnimetatud nimekirjast. Vahekohtunikud ja neutraalne vahekohtunik moodustavad vahekohtu. Kooskõlas selle või eelmise artikliga loodud vahekohus kehtestab oma menetluskorra ja võtab vastu otsused häälteenamusega, seejuures võib nõukogu otsustada menetlusviiside üle nõukogu arvates liigse viivituse korral.

Artikkel 86. Edasikaebamine

Kui nõukogu ei otsusta teisiti, jääb nõukogu otsus selle kohta, kas rahvusvaheline lennuettevõte tegutseb kooskõlas konventsiooniga, jõusse seni, kuni edasikaebuse tulemusena pole tehtud vastupidist otsust. Nõukogu otsused kõigis muudes küsimustes, mille peale on edasi kaevatud, peatatakse kuni edasikaebuse lahendamiseni. Alalise rahvusvahelise kohtu ja vahekohtu otsused on lõplikud ja siduvad.

Artikkel 87. Sanktsioonid otsuse täitmata jätnud lennuettevõtte suhtes

Osalisriik kohustub mitte lubama osalisriigi lennuettevõte tegevust õhuruumis oma territooriumi kohal, kui nõukogu on otsustanud, et asjaomane lennuettevõte ei täida kooskõlas eelmise artikliga langetatud lõplikku otsust.

Artikkel 88. Sanktsioonid otsuse täitmata jätnud riigi suhtes

Assamblee peatab selle peatüki sätteid täitmata jätnud osalisriigi hääleõiguse assamblees ja nõukogus.

XIX peatükk Sõda

Artikkel 89. Sõda ja erakorraline seisukord

Sõja korral ei takista konventsioon ei sõdiva ega neutraalse osalisriigi tegevusvabadust. Sama põhimõte kehtib osalisriigi suhtes, kes kuulutab välja erakorralise seisukorra ja teavitab sellest nõukogu.

XX peatükk Lisad

Artikkel 90. Lisade vastuvõtmine ja muutmine

a) Artikli 54 lõikes 1 nimetatud lisade vastuvõtmiseks nõukogu poolt on vajalik nõukogu liikmete kahekolmandikuline häälteenamus selleks otstarbeks kokkukutsutud koosolekul, mille järel nõukogu edastab need lisad igale osalisriigile. Asjaomane lisa või lisa muudatus jõustub selle osalisriikidele edastamisest kolme kuu jooksul või pärast nõukogu määratud pikemat perioodi juhul, kui selle aja jooksul ei ole enamus osalisriike teatanud oma mittenõustumisest nõukogu otsusega.

b) Nõukogu teatab viivitamata lisa või lisa muudatuse jõustumisest. XXI peatükk Lepingute ratifitseerimine, nendega ühinemine, nende muudatused ja denonsseerimised

Artikkel 91. Konventsiooni ratifitseerimine

a) Allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ratifitseerima. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivi, kes teavitab allakirjutanud ja ühinevaid riike deponeerimise kuupäevast;

b) Kui konventsioon on ratifitseeritud või on sellega ühinenud kakskümmend kuus riiki, jõustub see kõigi suhtes kahekümne kuuenda ratifitseerimiskirja deponeerimisest arvates kolmekümnendal päeval. Riigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni hiljem, jõustub see ratifitseerimiskirja deponeerimi- sest arvates kolmekümnendal päeval;

c) Ameerika Ühendriikide valitsuse ülesandeks on teavitada iga allakirjutanud ja ühineva riigi valitsust kuupäevast, mil konventsioon jõustub.

Artikkel 92. Konventsiooniga ühinemine

a) Konventsiooniga võivad ühineda ÜRO liikmesriigid ja sellega assotsieerunud riigid ning riigid, kes jäid neutraalseks ülemaailmses konfliktis.

b) Ühinemiseks tuleb saata avaldus Ameerika Ühendriikide valitsusele ning ühinemine jõustub avalduse kättesaamise päevast kolmekümne päeva pärast. Ameerika Ühendriikide valitsus teavitab avalduse saamisest kõiki osalisriike.

Artikkel 93. Teiste riikide vastuvõtmine

Artiklis 91 ja artikli 92 lõikes a nimetamata riigid võivad saada konventsiooniosalisteks assamblee neljaviiendikulise häälteenamusega ja assamblee sätestatud tingimustel, saades heakskiidu rahvusvaheliselt üldorganisatsioonilt, mille maailma riigid on loonud rahu kaitseks; seejuures on vajalik, et ühinemist taotlev riik saaks nõusoleku igalt riigilt, kuhu ta sõja kestel sisse tungis või keda ta ründas.

Artikkel 93 bis*

a) Arvestamata artikleid 91, 92 ja 93:

1. Kui ÜRO peaassamblee on soovitanud riigi välja heita ÜRO loodud või sellega liitunud rahvusvahelisest organisatsioonist, lõpeb automaatselt selle riigi liikmeksolek Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis.

2. ÜRO-st väljaheidetud riigi liikmeksolek Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis lõpeb automaatselt, välja arvatud juhul, kui ÜRO peaassamblee ei ole väljaheitmisaktile lisanud vastupidist soovitust.

b) Kui riigi liikmesolek Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis lõpeb lõike a alusel, võib see riik ÜRO peaassamblee heakskiidul taasühineda Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooniga pärast avalduse esitamist ja nõukogu enamuse heakskiitu.

c) Organisatsiooni liikmeid, kelle ÜRO liikmestaatusest tulenevate õiguste ja eesõiguste kasutamine on peatatud, võib ÜRO taotlusel ilma jätta Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni liikme õigustest ja eesõigustest.

Artikkel 94 Konventsiooni muutmine

a) Konventsiooni muudatusettepanek peab olema heaks kiidetud assamblee kahekolmandikulise häälteenamusega ja see jõustub muudatuse ratifitseerinud riikide suhtes, kui muudatuse on ratifitseerinud assamblee poolt määratud arv riike. Nii määratud riikide arv ei tohi olla väiksem kui kaks kolman- dikku osalisriikide üldarvust.

b) Kui assamblee peab seda vajalikuks, võib ta oma paranduse vastuvõtmist soovitavas resolutsioonis seada tingimuseks, et iga riik, kes ei ole muudatust ettenähtud ajavahemiku jooksul pärast selle jõustumist ratifitseerinud, lakkab olemast organisatsiooni liige ja konventsiooni osalisriik.

Artikkel 95. Konventsiooni denonsseerimine

a) Osalisriik võib teatada konventsiooni denonsseerimisest kolm aastat pärast selle jõustumist Ameerika Ühendriikide valitsusele saadetava teatega; Ameerika Ühendriikide valitsus teavitab sellest viivitamata igat osalisriiki.

b) Denonsseerimine jõustub teate vastuvõtmise kuupäevast ühe aasta möödumisel ja kehtib ainult konventsiooni denonsseerinud riigi suhtes.

XXII peatükk Mõisted

Artikkel 96. Konventsioonis:

a) Lennuliin tähendab iga regulaarset lennuliini, millel toimub reisijate, posti ja kauba ühiskondlik transport õhusõidukiga.

b) Rahvusvaheline lennuliin tähendab lennuliini, mis kulgeb läbi rohkem kui ühe riigi territooriumi kohal asuva õhuruumi.

c) Lennuettevõte tähendab iga lennuettevõtet, mis võimaldab kasutada või käitab rahvusvahelist lennuliini.

d) Peatus mittekaubanduslikul eesmärgil tähendab maandumist muul eesmärgil kui reisijate, kauba või posti pardalevõtmine või mahalaadimine.

KONVENTSIOONI ALLKIRJASTAMINE

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad oma valitsuste nimel konventsioonile alla kirjutanud allkirjade vastas märgitud kuupäeval. Koostatud 7. novembril 1944. a. Chicagos inglise keeles. Inglise, hispaania ja prantsuse keeles koostatud tekstid, mis kõik on võrdselt autentsed, avatakse allakirjutamiseks Washingtonis, Columbia ringkonnas. Kõik originaaltekstid deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivi, Ameerika Ühendriikide valitsus saadab kinnitatud koopiad kõikide riikide valitsustele, kes võivad konventsioonile alla kirjutada või sellega ühineda.

 

Mitteametlik tõlge

ÜHTSETE LENNUNDUSNÕUETE VÄLJATÖÖTAMISE, VASTUVÕTMISE JA RAKENDAMISE KOKKULEPE*

Sõlmitud 11. septembril 1990. a Küprosel * Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1999. aasta korralduse nr 732-k (RT II 1999, 15, 99) alusel astus Lennuamet Euroopa Ühendatud Lennundusasutuste liikmeks.

Käesolev kokkuleppe allkirjastati ning jõustus 26. juunil 1999. a.

Arvestades, et:

– Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) üheks eesmärgiks on Euroopa tsiviillennunduse ohutuse tagamine;

– ECAC võib kaasa aidata kokkulepete sõlmimisele ja ellurakendamisele oma arvukate liikmesriikide kaudu oma eesmärkide edendamiseks;

– mõned Euroopa lennuametid on alustanud 1970. aastal koostööd eesmärgiga välja töötada «Ühtsed lennukõlblikkuse nõuded», et hõlbustada ühiselt valmistatud Euroopa toodete sertifitseerimist ja nende importi ning eksporti Euroopa piires;

– 13 Euroopa lennuametit on alla kirjutanud kokkuleppele «Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise ja vastuvõtmise kohta», mis on tuntud kui «1979. aasta kokkulepe»;

– 12 Euroopa lennuametit on alla kirjutanud «Tulevaste lennukõlblikkuse protseduuride vastastikuse mõistmise memorandumile», mis on tuntud kui «1987. aasta vastastikuse mõistmise memorandum»;

– Euroopa lennuametite vahel toimub osaline koostöö mõnede toodete osas, et teha ühiselt vajalikke tehnilisi tuvastusi, mis on vajalikud tõestamaks lennuametitele, et vastavaid ühtseid lennundusnõudeid (JAR) on järgitud. Võttes arvesse:

– kasu, mida annab Euroopa algatus püsivalt kõrge lennuohutuse taseme saavutamisel, mis omakorda on aluseks õiglasele konkurentsile nii Euroopas kui kogu maailmas;

– riikide kohustusi, mis tulenevad 1944. aasta 7. detsembri rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (tuntud kui Chicago Konventsioon) sätetest, mis on kohustuslikud sellele alla kirjutanud riikidele;

– ECAC eesmärke, mis taotlevad koordineeritud tegevust Euroopas tsiviillennunduse valdkonnas;

– ECAC liikmeskonda, mis hõlmab kõiki Euroopa Ühenduse riike, ja vajadust kehtestada püsivad protseduurid, mis on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja ühtse Euroopa Liidu seadusega;

– Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu soovitusi koordineeritud tegevuse kohta Euroopa lennuohutuses;

– tootjate poolt esitatud nõudeid ja tootjate ning lennuettevõtjate suurt toetust liikumisele Euroopa ühtse integreeritud käsitluse suunas tsiviilõhusõidukite ohutuse osas;

– 1987. aasta Memorandumis väljendatud toetust integreeritud struktuuri moodustamiseks, mis tegeleks tsiviillennunduse ohutusega Euroopas;

– ECAC otsust kinnitada Ühinenud Lennuametid (JAA) kui ECAC assotsieerunud võimuorgan, on peadirektorid, esindades osapoolte riikide lennuameteid, teinud käesoleva otsuse ja kavatsevad seda rakendada selles ulatuses, milleks nad on volitatud vastavalt oma riigi seadustele.

0) Mõisted (kasutamiseks käesolevas kokkuleppes)

(a)

(i) Toode tähendab tsiviilõhusõidukit, mootorit, propellerit või seadmeid; (

ii) seadmed tähendab instrumente, sisseseadet, mehhanisme, aparaate või lisavarustust, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada õhusõiduki juhtimiseks lennu ajal, mis on paigutatud või kavatsetakse paigutada õhusõiduki pardale või kuuluvad selle juurde, kuid ei ole õhusõiduki kere, mootori ega propelleri osa;

(iii) komponent tähendab materjale või tsiviilõhusõiduki varukomplekti osa, mis pole määratletud vastavalt punktidele (i) või (ii), kuid kasutatakse mootorite, propellerite ja teiste seadmete juures.

(b) Lennuamet tähendab selles kontekstis ühe osapoole lennuametit ja lennuametid – kõigi osapoolte lennuameteid.

(c) Tulemuste tuvastamine tähendab, et sertifikaadi taotleja on järginud kõiki riiklike seaduste ja protseduuride nõudeid ja Lennuamet tuvastab, et taotleja vastavus nõuetele on saavutatud, st nõuete järgimine on tõestatud.

(d) (

Toote, teenuse, ettevõtja, isiku) sertifitseerimine tähendab juriidilist tunnustamist, et see toode, teenus, ettevõtja või isik vastab esitatud nõuetele. Niisugune sertifitseerimine koosneb kahest tegevusest:

(i) kontrollimistegevus, mille käigus tehakse kindlaks, et tehniliselt see toode, teenus, ettevõtja või isik järgib talle esitatud nõudeid; sellist tegevust loetakse tehniliseks tuvastamiseks;

(ii) sertifikaadi, litsentsi, loa või muu dokumendi väljastamine, millega ametlikult tunnustatakse, et vastavus riiklike seaduste nõuetega on saavutatud; seda väljastamistegevust loetakse juriidiliseks tuvastuseks. Kuni dokumentaalselt ei ole määratletud teisiti, tähendab sertifitseerimine sertifikaadi väljastamist kooskõlas ühtsete lennundusnõuetega.

(e) Taotleja tähendab isikut või firmat, kes/mis palub lennuametitelt toodete, teenuste, ettevõtjate või isikute sertifitseerimist.

(f) Impordi lisanõuded tähendavad selle maa, kellelt taotleja soovib saada sertifikaati, (impordimaa) lennuameti nõudeid, mida peetakse vajalikuks lisada tehnilistele nõuetele, mida kohaldab selle maa lennuamet, kellelt taotleja on juba saanud sertifikaadi, et garanteerida ohutuse taset, mis oleks saavutatud toote, teenuse, ettevõtja või isiku sertifitseerimisel impordimaa lennuameti poolt vastavalt oma maa nõuetele. Märkus. Spetsiaalsed tingimused, mis on määratletud 22. aprilli 1960. a imporditavate õhusõidukite lennukõlblikkuse sertifikaatide mitmepoolse kokkuleppe artiklis 4, on sisse viidud sellesse impordi lisanõuete määratlusse, mis vastab definitsioonile, mis sisaldub mitmepoolsetes lepetes, mida enamus lennuameteid on sõlminud Ameerika Ühendriikidega.

(g) Eritingimused tähendavad mis tahes tingimusi antud tootele, teenusele, isikule või ettevõtjale, mida lennuamet peab vajalikuks lisada olemasolevatele sertifitseerimise tehnilistele nõuetele, et reguleerida neid olukordi või karakteristikuid, mis ei ole piisavalt reguleeritud selle toote, teenuse, isiku või ettevõtja olemasolevate sertifitseerimisnõuetega. Märkus. Siin määratletud eritingimused võivad impordi korral muutuda eespool määratletud impordi lisanõueteks, kui selliseid nõuded ei sisaldu tootjamaa lennuametite nõuetes.

(h) Erikood. Koodi nimetatakse erikoodiks, kui seda koodi kasutatakse eranditult ühe maa poolt, et sertifitseerida tooteid, teenuseid, isikuid või ettevõtjaid, mida kasutavad selle maa käitajad (nt õhusõidukid, mis on registreeritud ühel maal ja mida kasutatakse selle maa käitajate poolt, nendele õhusõidukitele osutatavad teenused, nendel õhusõidukitel töötavad isikud või organisatsioonid, kes on seotud nende õhusõidukite konstrueerimise, tootmise, hoolduse või käitamisega).

1) Üldsätted Lennuametid kohustuvad tegema koostööd kõikides valdkondades, mis käsitlevad õhusõiduki ohutust, eriti tema konstruktsiooni, tootmist, püsivat lennukõlblikkust, hooldust ja käitamist, mis tagab kõrge ohutuse taseme saavutamise kõigis liikmesriikides, et vältida lennuametite dubleerivat tegevust ja hõlbustada toodete, teenuste ja isikute vahetust mitte ainult lennuametite vahel, aga ka lennuametite ja teiste struktuuride vahel. Selleks on lennuametid ühinenud ECAC assotsieerunud võimuorganiks, mida nimetatakse Ühinenud Lennuametiteks (JAA), et arendada, vastu võtta ja rakendada ühtseid lennundusnõudeid (JAR) nii, et ainult ühekordselt tehakse kõik tehnilised tuvastamised ning iga riikliku lennuameti ülesandeks on vaid juriidilised kooskõlastused.

2) Ühinenud Lennuametite (JAA) funktsioonid Lennuametid kasutavad JAA-d selleks, et täita järgmisi ülesandeid:

(a) arendada edasi ühtseid lennundusnõudeid (JAR) koos vastavate konsultatsioonidega ja avalikustada neid lennuametitele kasutamiseks õhusõidukite konstruktsiooni, valmistamise, remondi ja käitamise küsimustes, nagu on sätestatud lisas 1; JAA töötab vajadusel välja ka eritingimused;

(b) määratleda niipea kui võimalik JAR kogumiku üldist struktuuri ja iga JAR reguleerimisala nii, et iga lennuamet võiks selle üle võtta ja tühistada niipea kui võimalik erinevad riiklikud õigusakti